Pärast kinnisvaratehingu lõpuleviimist algab praktiline etapp, kus on vaja korrektselt vormistada kohustuste üleminek ja fikseerida objekti seisukord. See mõjutab arvete õigsust, teenuste toimimist ja poolte õiguslikku selgust.

Esiteks, korteri üleandmine ja üleandmise-vastuvõtmise akt. See ei ole seadusest tulenev kohustuslik dokument, kuid praktikas on see oluline tõend poolte kohustuste täitmise kohta. Akt allkirjastatakse korteri tegeliku üleandmise hetkel. Aktis fikseeritakse korteri seisukord ja kontrollitakse vastavust müügilepingule. Tuleb üle vaadata kogu kokkulepitud mööbel, tehnika ja sisustuselemendid, kui need on lepingus kirjas. Võetakse vee- ja elektrinäidud ning märgitakse need akti. Samuti fikseeritakse üleantud võtmete ja ligipääsuvahendite arv. Kõik puudused või kõrvalekalded tuleb kohe kirja panna koos kokkulepetega edasiseks lahendamiseks. Soovitatav on teha põhjalik fotofikseerimine ja see säilitada.

Teiseks, kommunaalkulude arvestus. Kulude jaotus toimub üleandmise kuupäeva seisuga, kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Aluseks on mõõdikute näidud ja vajadusel haldaja andmed. See tagab korrektse kulude jaotuse ja väldib hilisemaid vaidlusi.

Kolmandaks, korteriühistu teavitamine. Uus omanik peab teavitama korteriühistut ja edastama oma andmed. Kuigi omandi muutus kajastub kinnistusraamatus, on soovitatav saata teavitus ise koos omandi ülemineku kuupäeva ja näitudega. See aitab vältida arvestusvigu ja küsimusi võimalike võlgnevuste osas. Samuti tasub küsida infot remondifondi, laenude ja planeeritavate tööde kohta.

Neljandaks, elektrilepingud. Eestis on alati kaks eraldi lepingut. Võrguteenuse leping sõlmitakse ettevõttega Elektrilevi ja see reguleerib ühendust elektrivõrguga ning elektri edastamist. Elektrienergia ostuleping sõlmitakse müüjaga, näiteks Eesti Energia, ning see määrab elektri hinna ja tingimused. Selline jaotus tuleneb elektrituruseadusest. Mõlemad lepingud tuleb vormistada uue omaniku nimele alates valduse üleminekust või hiljemalt tarbimise algusest. Kui ostuleping puudub, rakendub universaalteenus.

Viiendaks, internet ja televisioon. Uus omanik sõlmib lepingu oma nimele või vormistab olemasoleva ümber, kui see on eelnevalt kokku lepitud. Tuleb veenduda, et eelmisel omanikul ei ole võlgnevusi. Korterisse jääv teenusepakkuja seadmed tuleb fikseerida üleandmise aktis.

Kuuendaks, korteri seisukorra kontroll pärast vabastamist. Tegelik seisukord üleandmise hetkel on õiguslikult oluline. Ostja peab korteri üle vaatama ning kõik mittevastavused lepingule kohe fikseerima. Akti allkirjastamine ilma märkusteta piirab hilisemaid nõudeid, välja arvatud varjatud puuduste korral.

Seitsmendaks, kindlustus. Kui ost on tehtud laenuga, on kindlustus tavaliselt kohustuslik. Kindlustuskaitse peab algama hetkest, mil risk läheb üle ostjale, mis enamasti langeb kokku valduse üleandmisega, kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

Põhimõte on lihtne. Kõik olulised asjaolud fikseeritakse kirjalikult ja kinnitatakse andmetega üleandmise kuupäeva seisuga. See loob selguse ja vähendab vaidluste riski.

Pavel Kuusik
Uus Maa Kinnisvaramaakler
 55687276
 pavel.kuusik@uusmaa.ee