Kinnisvaramaakler ei ole pelgalt kuulutuste ülespanija või uste avaja. Tegelikult on tal seadusest tulenevad kohustused ja selge vastutus. Kui midagi läheb viltu, saab maaklerit vastutusele võtta nii kliendi kui ka tehingu teise poole ees. Just seetõttu on oluline mõista, millised riskid ja ootused tema tööga kaasnevad.
Kõigepealt on maakleril kohustus esitada objekti kohta õige ja aus info. Kui ta räägib, et majal on kõik korras, kuigi tegelikult seisab ees suur renoveerimine, või kui ta nimetab korteri suuruseks 60 m², kuigi tegelikult on see 54 m², võib see kliendile või ostjale tekitada kahju. Valeinfo ei ole “ilusam müügijutt”, vaid seaduse mõttes eksitamine, mis võib viia kahjunõueteni.
Maakleril on ka hoolsuskohustus. Ta peab tegutsema kliendi huvides ja andma edasi kontrollitud infot. Praktikas tähendab see sageli ka kinnistusraamatu, ehitisregistri ja muude dokumentide vaatamist. Kui maakler jätab olulise asjaolu tähelepanuta ja sellest tekib kahju, võib teda pidada vastutavaks hooletuse eest.
Raha käsitlemine on kinnisvaraäris eriti tundlik teema. Kui maakler võtab vastu broneerimistasu või deposiidi, peab ta seda hoidma turvaliselt ja kasutama ainult kokkulepitud eesmärgil. Raha väärkasutus ei too kaasa ainult usalduse kaotust, vaid võib lõppeda ka kriminaalasjaga. Eestis on olnud juhtumeid, kus maakler jättis kliendi raha endale ja sai selle eest reaalse karistuse.
Oluline vastutus on ka konfidentsiaalsuse osas. Maakler puutub kokku kliendi eraeluliste ja rahaliste detailidega – näiteks võib ta teada, et müüja on pankrotiohus või et üürileandja kolib lahutuse tõttu välismaale. Need ei ole teemad, mida maakler tohib avaldada või levitada. Kui ta seda teeb, võib ta vastutada nii mainekahju kui ka otsese rahalise kahju eest.
Samuti peab maakler tagama, et tema kuulutused ei oleks eksitavad. Reklaamiseadus keelab valeväited ja liialdused. Kui kuulutuses lubatakse parkimiskohti, mida tegelikult pole, või väidetakse, et korteris on küttesüsteem, mis tegelikult ei tööta, võib TTJA sekkuda, teha ettekirjutuse ja määrata sunniraha.
Kui maakler tegutseb teadlikult pettuse eesmärgil – näiteks võltsib allkirju, varjab olulist infot või mängib topeltmängu mõlema poole huvides – on asi juba tõsisem. Sellisel juhul võib teda karistada kriminaalkorras ja süüdimõistmine võib tähendada nii rahalist karistust kui ka vangistust.
Kutsetunnistusega maakleril on lisaks seaduslikule vastutusele ka eetiline vastutus. Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda jälgib oma liikmete tegevust ja võib tunnistuse ära võtta, kui maakler rikub kutse-eetikat. Siinkohal tuleb aga arvestada, et kutsetunnistus on vabatahtlik ning mitte kõik maaklerid ei ole kojaga liitunud.
Kokkuvõttes vastutab kinnisvaramaakler Eestis mitmel tasandil. Tema tegevuse või tegevusetuse tõttu võib kliendil või tehingu teisel poolel tekkida kahju ja seda saab teatud juhtudel kohtus nõuda. Maakler võib vastutada valeinfo, hooletuse, raha väärkasutuse, konfidentsiaalsuse rikkumise ja eksitava reklaami eest. Raskematel juhtudel võib tema vastutus ulatuda kriminaalmenetluseni. See tähendab, et kinnisvaramaakleri töö ei ole ainult müük ja turundus, vaid suur vastutus kliendi huvide ja seaduse ees.
Kui valid maaklerit, tasub alati küsida, kuidas ta dokumente kontrollib, kuidas ta käsitleb raha ja kas tal on kutsetunnistus. Hea maakler ei ole ainult vahendaja, vaid partner, kes seisab selle eest, et kogu protsess kulgeks ausalt, turvaliselt ja seaduslikult.