Korteri ost tundub paljudele lihtne protsess: vaatad üle, meeldib, teed tehingu. Tegelikult ilmneb suur osa probleemidest alles pärast võtmete kättesaamist. Ja enamasti ei ole need ilmsed puudused, vaid just varjatud defektid, mida esimesel vaatamisel ei märka või millele lihtsalt ei pöörata tähelepanu.
Üks sagedasemaid olukordi, millega praktikas kokku puutun, on hallitus. Enne müüki see eemaldatakse, seinad värvitakse üle ja korter näeb värske välja. Mõne kuu pärast ilmuvad tumedad laigud tagasi. Põhjus ei ole reeglina koristamises, vaid ventilatsioonis või liigniiskuses. Ostja jaoks tähendab see juba mitte kosmeetilist muret, vaid süsteemset probleemi, mis nõuab lisakulu ja aega.
Ventilatsioon on üldse teema, mida sageli alahinnatakse. Visuaalselt ei pruugi midagi silma jääda, kuid kui süsteem ei tööta või on pärast remonti muudetud, tekivad niiskus, lõhnad ja ebamugav elukeskkond. On juhtumeid, kus ventilatsioon on lihtsalt välja lülitatud või valesti ümber ehitatud ning see saab selgeks alles pärast sissekolimist.
Samuti ei kontrollita piisavalt müra. Päevasel ajal võib korter tunduda vaikne, kuid õhtul ja öösel muutub olukord täielikult. Naabrid, lift, liiklus või tehnosüsteemid võivad tekitada pidevat müra, millest enne keegi ei räägi.
Eestis esineb sageli probleeme ka Ehitisregister andmetega. Näiteks on tehtud ümberehitusi, paigaldatud konditsioneer või muudetud küttesüsteemi, kuid neid ei ole registrisse kantud. Igapäevaelus see takistusi ei tekita, kuid müügi või pangalaenu puhul võivad need detailid saada määravaks ning pank võib tehingu rahastamisest keelduda.
Oluline on hinnata ka kommunikatsioonide seisukorda. Elektrijuhtmestik, torustik ja püstakud jäävad sageli tähelepanuta, sest korter võib visuaalselt olla heas seisus. Kui aga hoone on 20–30 aastat vana, võib nende süsteemide kulumine olla märkimisväärne ning pärast ostu kaasnevad ootamatud kulud.
Eraldi tähelepanu vajab korteriühistu. Korteriühistu otsustab remondid, laenud ja halduse. Korterit ostes saab inimene automaatselt selle süsteemi osaks. Kui ühistul on võlad, sisemised konfliktid või plaanis suuremad tööd, mõjutab see otseselt uue omaniku rahalist kohustust.
Oluline on mõista, et varjatud puudused ei tähenda alati teadlikku varjamist müüja poolt. Sageli ei pruugi omanik ise probleemidest teadlik olla või ei pea neid oluliseks. Samas läheb vastutus pärast tehingut üle ostjale ning just tema peab tagajärgedega tegelema.
Seetõttu tähendab teadlik ostmine enamat kui lihtsalt korteri vaatamist. Tuleb kontrollida dokumente, tehnilist seisukorda ja taustainfot hoone kohta. Praktikas osutuvad kõige kulukamaks just need detailid, mis esmapilgul tunduvad ebaolulised.