1. augustist 2026 kehtivad Eestis uued ehitusnõuded, mis puudutavad ka korterelamute ümberehitamist. Kui varem piisas teatud rekonstrueerimistööde puhul ehitusteatisest, siis nüüd tuleb suuremate korterelamute ümberehitamiseks üldjuhul taotleda ehitusluba.

Korteriomaniku jaoks on oluline teada, millised tööd loetakse tavaliseks remondiks ja millised juba hoone ümberehitamiseks. Näiteks põrandakatte vahetamine ja kandvasse seina ukseava tegemine on seaduse mõttes täiesti erinevad tegevused.

Muudatused ei puuduta ainult remonti kavandavaid inimesi. Ka korteri ostmisel või müümisel tasub teada, kuidas kontrollida varasemate ümberehituste seaduslikkust ja millised probleemid võivad puuduliku dokumentatsiooni tõttu tekkida.

Mis 1. augustil tegelikult muutus?

Ehitusseadustik eristab kahte menetlust: ehitusteatist ja ehitusluba.

Ehitusteatis on lihtsam menetlus. Omanik annab kohalikule omavalitsusele kavandatavatest töödest teada ning esitab seaduses nõutud juhul ehitusprojekti. Omavalitsusel on õigus kontrollida, kas tööd vastavad nõuetele.

Ehitusloa puhul kontrollitakse ehitusprojekti põhjalikumalt ja enne tööde alustamist peab vajalik luba olemas olema.

Varem sai paljusid korterelamute ümberehitustöid teha ehitusteatise ja projekti alusel. Alates 1. augustist 2026 tuleb keerukamate, vähemalt kolme korteriga elamute rekonstrueerimiseks üldjuhul taotleda ehitusluba. See puudutab ka väiksemahulisi ümberehitusi, kui need vastavad seaduses sätestatud rekonstrueerimise tunnustele.

Erand kehtib töödele, mis puudutavad üksnes hoone tehnosüsteemide ümberehitamist. Nende puhul piisab üldjuhul jätkuvalt ehitusteatisest, millele tuleb vajaduse korral lisada projekt.

Seadusemuudatuse eesmärk on pöörata suuremat tähelepanu korterelamute ohutusele. Samal ajal on muude ehitustööde menetlusi lihtsustatud. Seega ei tähenda uus seadus, et kogu ehitamine oleks Eestis keerulisemaks muutunud.

Kas iga korteri planeeringu muutmiseks on nüüd ehitusluba vaja?

Ei ole. Otsustav on see, mida remondi käigus muudetakse.

Kui korteris vahetatakse põrandakatet, paigaldatakse uus köögimööbel või tehakse siseviimistlust, pole tavaliselt vaja ehitusteatist ega ehitusluba. Ka mittekandva vaheseina eemaldamine ei pruugi olla loakohustuslik töö.

Olukord muutub, kui remont mõjutab hoone kandekonstruktsioone, välispiirdeid või muid olulisi omadusi.

Kandvasse seina ava tegemine ei ole lihtsalt korteri sisekujunduse muutmine. Selleks tuleb hinnata konstruktsiooni kandevõimet ja kavandada vajalikud ehituslahendused. Tüüpilises korterelamus tähendab selline rekonstrueerimine üldjuhul ehitusprojekti ja ehitusloa vajadust.

Eraldi tähelepanu väärib köögi või vannitoa ümberpaigutamine. Kui sellega kaasneb kanalisatsiooni, veevarustuse või ventilatsiooni muutmine, tuleb hinnata, kas ja millist ehitusmenetlust need tööd nõuavad.

Seejuures ei saa alati üksnes korteri plaani järgi otsustada, kas sein on kandev või mittekandev. Vanemates paneelmajades võib kandekonstruktsioonide paiknemine olla inimesele, kes ehitusega iga päev kokku ei puutu, üllatav.

Näide 1. Kolmetoalisest korterist saab kahetoaline

Mustamäe paneelmaja korteriomanik soovib ühendada kaks väikest tuba üheks suuremaks magamistoaks. Selleks plaanib ta eemaldada tubadevahelise vaheseina.

Kui ehitusspetsialist kinnitab, et tegemist on mittekandva seinaga ning tööd ei mõjuta hoone olulisi omadusi, ei pruugi ehitusluba vaja minna.

Samas tasub enne tööde alustamist kontrollida olemasolevaid jooniseid. Kui korteri planeering muutub, tuleks vajaduse korral ajakohastada ka dokumentatsioon.

Oluline on just seinakonstruktsioon ja tööde tegelik sisu. See, et pärast remonti on korteris ühe toa võrra vähem, ei tähenda iseenesest ehitusloa kohustust.

Miks ei piisa alati korteriühistu nõusolekust?

Korteriomanikule kuulub tema korter, kuid hoone kandekonstruktsioonid, fassaad ja ühised tehnosüsteemid on üldjuhul korteriomanike kaasomandis.

Seetõttu ei saa üks omanik neid iseseisvalt ümber ehitada, isegi kui muudetav sein või torustik asub tema korteri sees.

Kui tööd puudutavad kaasomandit, tuleb arvestada korteriomandi- ja korteriühistuseadusega. Sõltuvalt muudatuse ulatusest ja mõjust võib olla vajalik korteriomanike otsus või kokkulepe.

Siin tuleb eristada kahte asja. Ehitusluba näitab, et kavandatud ehitustööd on avalik-õiguslikult lubatud. Korteriomanike nõusolek puudutab aga õigust muuta ühist vara.

Korteriühistu juhatuse liikme suuline nõusolek ei pruugi olla piisav. Samuti ei anna ehitusluba automaatselt õigust teha kaasomandis muudatusi ilma vajaliku kokkuleppeta.

Näiteks võib kandvasse seina uue ava tegemine olla inseneri hinnangul tehniliselt võimalik. See ei tähenda veel, et korteriomanikul oleks õigus töödega kohe alustada.

Kas varem tehtud ümberehitused tuleb nüüd seadustada?

Uued nõuded ei muuda varem õiguspäraselt tehtud remonti tagantjärele ebaseaduslikuks. Kui korteri planeeringut muudeti ajal, mil vastavad tööd ei vajanud ehitusluba, ei teki uut loakohustust üksnes 2026. aasta seadusemuudatuse tõttu.

Teistsugune olukord on siis, kui tööde tegemise ajal oleks olnud vaja luba või muud dokumentatsiooni, kuid see jäi vormistamata.

Sellisel juhul tuleb välja selgitada, millal ja mida muudeti, millised nõuded sel ajal kehtisid ning kas tehtud tööd vastavad ohutusnõuetele.

Mõnikord piisab puuduvate andmete täpsustamisest. Teinekord on vaja ehitusprojekti, auditit või täiendavat menetlust kohaliku omavalitsuse juures.

Kui muudatused on tehtud ehitustehniliselt valesti, ei pruugi nende tagantjärele seadustamine olla võimalik ilma täiendavate ehitustöödeta.

Siinjuures tasub eristada vana hoone seadustamist ja korteri hilisemat ümberehitamist. Need ei ole üks ja sama. Asjaolu, et maja ehitati näiteks 1970. aastal, ei tähenda, et 2018. aastal omavoliliselt tehtud ümberehitust võiks automaatselt lugeda õiguspäraseks.

Kuidas võib ümberehitus mõjutada korteri müüki?

Korteri müügi puhul muutub ehitusdokumentatsioon oluliseks eelkõige siis, kui ostja kasutab pangalaenu.

Pank lähtub kinnisvara finantseerimisel muu hulgas hindamisaktist. Hindaja võib korteri ülevaatuse käigus märgata, et ruumide paiknemine erineb olemasolevatest joonistest.

See ei tähenda automaatselt probleemi. Vanemate korterite puhul võivad mõned joonised olla aegunud või puudulikud. Kuid kui ilmneb kahtlus, et kandekonstruktsioone on muudetud vajaliku loata, võib pank küsida täiendavaid dokumente.

Müüja jaoks tähendab see võimalikku viivitust. Ostja ei pruugi olla valmis ootama, kuni selgub, kas varasem remont oli seaduslik. Samuti ei pruugi ta soovida võtta enda kanda võimalikke lisakulusid.

Näide 2. Ostja on olemas, kuid korteri dokumentidega tekib küsimus

Lasnamäel müüakse kolmetoalist korterit, kus köök on ühendatud elutoaga. Remont tehti aastaid tagasi ja praegune omanik ei tea täpselt, milliseid konstruktsioone muudeti.

Korterile leitakse ostja, kes soovib kasutada pangalaenu. Hindamise käigus selgub, et varasemates joonistes on köögi ja elutoa vahel sein, mida enam ei ole.

Kui tegemist oli mittekandva vaheseinaga, võib küsimus piirduda tööde iseloomu ja dokumentatsiooni täpsustamisega.

Kui aga eemaldati osa kandvast seinast, tuleb kontrollida, kas selleks olid olemas vajalik projekt ja luba.

Kuni asjaolud pole selged, ei saa ostja kindel olla, milliste lisakohustustega ta võib kokku puutuda. Pank võib vajada täiendavat infot ning tehingu sõlmimine võib edasi lükkuda.

Sellist olukorda oleks olnud võimalik ennetada, kui korteri dokumente oleks kontrollitud enne müügikuulutuse avaldamist.

Need näited on illustratiivsed, kuid kirjeldavad kinnisvaratehingute puhul täiesti võimalikke olukordi.

Kust saab kontrollida korteri ehitusdokumente?

Esimene koht on riiklik ehitisregister ehk EHR aadressil ehr.ee.

Sealt saab vaadata hoone registreeritud andmeid ning registris kättesaadavaid ehitusprojekte ja muid dokumente. Vanemate kortermajade puhul ei pruugi kogu dokumentatsioon siiski digitaalselt olemas olla.

Sellisel juhul tasub uurida korteriühistult, kohalikust omavalitsusest või linnaarhiivist, kas algsed joonised ja hilisemad projektid on säilinud.

Alates 1. augustist 2026 on muutunud ka ehitisregistri töökorraldus. Süsteem kontrollib sisestatud andmete põhjal, kas kavandatud ehitustegevuseks tuleb taotleda ehitusluba, esitada ehitusteatis või pole kumbagi vaja.

See aitab vältida vale menetluse valimist, kuid ei asenda ehitusspetsialisti hinnangut ega kinnita automaatselt, et kõik kavandatud tööd on lubatud.

Kui korteris plaanitakse suuremat ümberehitust, on mõistlik enne ehitajaga kokkuleppe sõlmimist konsulteerida pädeva projekteerija või kohaliku omavalitsuse ehitusspetsialistiga.

Mida soovitan korteriomanikele?

Kinnisvaramaaklerina soovitan korteri planeeringut ja ehitusdokumente kontrollida juba enne müügi alustamist. Eriti siis, kui korteris on varasemate omanike ajal ruume ühendatud, seinu eemaldatud või tehnosüsteeme ümber ehitatud.

Kõige keerulisem on lahendada dokumentidega seotud küsimusi siis, kui ostja on juba leitud, hindamine tehtud ja notariaalse tehingu aeg kokku lepitud.

Seadusemuudatus ei tähenda, et iga korteriomanik peaks hakkama vanu remonditöid uuesti vormistama. Küll aga tasub teada, millised muudatused korteris tehtud on ja kas nende kohta peaks olema ehitusprojekt või luba.

1. augustil jõustunud muudatuste kõige olulisem mõju seisneb selles, et korterelamute rekonstrueerimisel on teatud juhtudel senisest rangemad loamenetluse nõuded.

Korterit ostes või müües ei tasu seetõttu hinnata üksnes remondi kvaliteeti. Sama oluline on veenduda, et olulised ehituslikud muudatused on tehtud õiguspäraselt.


Pavel Kuusik
Kinnisvaramaakler, Uus Maa Maakri

Kasutatud allikad

Ehitusseadustik ja 1. augustil 2026 jõustunud muudatused, Riigi Teataja

Maa- ja Ruumiamet: 1. augustil jõustuvad ehitusseadustiku muudatused

Kliimaministeerium: ehitamine muutub lihtsamaks ja kiiremaks

Korteriomandi- ja korteriühistuseadus, Riigi Teataja