Korteri müüki on tehniliselt lihtne alustada. Teed mõned fotod, kirjutad kuulutuse, valid hinna ja paned objekti kinnisvaraportaali.

Päris müügiprotsess algab aga palju varem.

Enne kuulutuse avaldamist tasub kontrollida dokumente, hinnata realistlikult korteri turuväärtust, mõelda läbi müügistrateegia ning otsustada, kuidas korterit ostjale esitleda. Kui need asjad tehakse vales järjekorras, võib müük venida, hind langeda või probleem ilmneda alles siis, kui ostja on juba leitud ja pank valmistab tehingut ette.

Selles juhendis vaatame samm-sammult läbi, kuidas korteri müük Eestis tegelikult käib, alates esimesest hinnamõttest kuni notari ja korteri üleandmiseni.

1. Alusta eesmärgist, mitte kuulutusest

Kõigepealt tasub endale selgeks teha, miks ja millise ajakavaga sa korterit müüd.

Kas sul on vaja müügist saadavat raha järgmise kodu ostmiseks? Kas järgmine objekt on juba välja valitud? Kas korteris elatakse müügi ajal? Kui kiiresti peab tehing toimuma? Kas korteril on veel pangalaen?

Need küsimused mõjutavad otseselt müügistrateegiat.

Kui müügiga kiiret ei ole, saab hinnastamise ja turule tuleku üles ehitada teisiti kui olukorras, kus uue kodu broneerimisleping on juba allkirjastatud ja vana korter tuleb kindlaks kuupäevaks müüa.

Samuti tasub enne müüki välja arvutada, kui palju raha pärast tehingut reaalselt kätte jääb. Müügihinnast võivad maha minna olemasoleva laenu jääk, maakleritasu, ettevalmistuskulud, teatud notariga seotud kulud ning mõnel juhul ka tulumaks.

Müügihind ja müügist kätte jääv summa ei ole alati üks ja sama asi.

2. Kontrolli kinnistusraamatu andmeid

Enne korteri turule panemist kontrolliksin alati e-kinnistusraamatut.

Sealt näeb muu hulgas, kes on kinnistu omanik, millised piirangud või kasutusõigused on kinnistule seatud ning kas kinnistusraamatus on hüpoteeke. Omanik saab enda kinnistuga seotud andmeid ja dokumente e-kinnistusraamatus vaadata.

See tundub elementaarne, kuid praktikas tuleb ette olukordi, kus inimene arvab, et kõik on korras, kuid registris on endiselt vana hüpoteek, pärimise järel pole omanikukannet veel muudetud või on omandisuhe keerulisem, kui esialgu arvati.

Kui korter kuulub mitmele inimesele, on tegemist kaasomandi või ühise omandiga ning müügiks peavad olema selged kõigi vajalike osapoolte õigused ja nõusolekud.

Probleemide avastamine enne ostja leidmist on peaaegu alati lihtsam kui kolm päeva enne notaritehingut.

3. Võrdle korteri tegelikku olukorda registriandmetega

Järgmine samm on kontrollida, kas korter, mida ostjale näitad, vastab sellele, mis on dokumentides kirjas.

Eriti tähelepanelik tasub olla siis, kui korteris on tehtud ümberehitusi.

Näiteks võivad olla eemaldatud või juurde ehitatud seinad, muudetud vannitoa või köögi asukohta, ühendatud ruume, muudetud küttesüsteemi või tehtud muid ehituslikke muudatusi.

Probleem ei tähenda automaatselt seda, et korterit ei saa müüa. Küll aga tuleb enne tehingut aru saada, mida täpselt on tehtud ja kas selle kohta vajalik dokumentatsioon on olemas.

Ostja pank ja hindaja võivad samuti registriandmete ning tegeliku olukorra erinevusele tähelepanu pöörata.

Kõige ebamugavam hetk sellise küsimuse avastamiseks on pärast seda, kui ostja on juba leitud.

4. Pane kirja kõik teadaolevad puudused

Korteri müümisel ei tasu lähtuda mõttest, et ostja peab ise kõik vead üles leidma.

Müüja peab ostjale teadaolevatest olulistest puudustest rääkima. Notarite Koda soovitab olulised puudused ja müügi käigus saavutatud kokkulepped ka lepingusse kirja panna. Nende näidetena tuuakse välja muu hulgas probleemid soojapidavuse, vee, katuse, hallituse ja tehnosüsteemidega.

Kui korteris on olnud veekahjustus, hallitus, elektriprobleem, lekkiv toru või mõni muu teadaolev probleem, siis parem on see enne tehingut selgelt fikseerida.

Sama kehtib maja kohta.

Oluline võib olla näiteks korteriühistu laen, kavandatav suurem renoveerimine, maja tehniline probleem või muu asjaolu, mis võib mõjutada ostja otsust.

Aus informatsioon ei tähenda automaatselt madalamat müügihinda. Sageli tähendab see hoopis turvalisemat tehingut.

5. Määra realistlik müügihind

Korteri hinna määramine on kogu müügiprotsessi üks olulisemaid otsuseid.

Kõige tavalisem meetod on vaadata kinnisvaraportaalist sarnaseid kuulutusi ja arvutada nende põhjal enda korteri hind.

Probleem on selles, et portaal näitab müüjate soovitud hindu, mitte tingimata hindu, millega korterid lõpuks müüakse.

Maa- ja Ruumiameti kinnisvarastatistika põhineb notarite poolt edastatud tegelike tehingute andmetel. Avalikus statistikas kuvatakse tehinguväärtusi koondatud kujul ning üksikute tehingute hindu üldjuhul ei näidata.

Hinna määramisel tuleks vaadata korraga vähemalt kolme asja: toimunud tehinguid, hetkel müügis olevat konkurentsi ja konkreetse korteri omadusi.

Sama suurusega kaks korterit samas linnaosas võivad olla väga erineva väärtusega.

Hinda mõjutavad maja seisukord, korteri korrus, planeering, rõdu või lodža olemasolu, lift, parkimine, vaade, korteri seisukord, kommunaalkulud, ühistu olukord ja isegi see, millised konkureerivad korterid samal hetkel müügis on.

Ka remonti ei saa müügihinnale lihtsalt üks ühele juurde liita.

Kui korterisse investeeriti 30 000 eurot, ei tähenda see automaatselt, et ostja maksab korteri eest 30 000 eurot rohkem.

Turul on oma hinnapiir.

6. Ära alusta meelega liiga kõrge hinnaga

Müüja jaoks tundub sageli loogiline panna korter turule kallimalt ja vajadusel hiljem hinda langetada.

Mõnikord võib selline strateegia toimida, kuid liiga suur hinnavaru võib müüki hoopis kahjustada.

Kõige rohkem tähelepanu saab uus objekt tavaliselt müügi alguses. Just siis näevad seda aktiivsed ostjad, kes jälgivad turgu iga päev.

Kui hind tundub neile kohe ebarealistlik, jäetakse kuulutus lihtsalt kõrvale.

Mõne nädala või kuu pärast võib müüja küll hinda langetada, aga selleks hetkeks ei ole objekt enam uus. Ostjad näevad, et korter on kaua müügis olnud, ning hakkavad küsima, mis sellega valesti on.

Seetõttu ei ole hea müügihind tingimata kõige kõrgem number, mida portaalis proovida saab.

Hea hind on selline, mis jätab müüjale mõistliku läbirääkimisruumi, kuid tekitab samal ajal turul päris huvi.

7. Valmista korter müügiks ette

Enne müüki ei ole tavaliselt vaja teha kallist kapitaalremonti.

Palju mõistlikum on tegeleda detailidega, mis mõjutavad korteri esimest muljet.

Korter võiks olla puhas, valgusküllane ja võimalikult avar. Liigne mööbel, kastid, isiklikud esemed ja tugev visuaalne müra muudavad ruumid fotodel väiksemaks.

Tasub parandada silmatorkavad pisivead, näiteks katkine käepide, tilkuv kraan, lahtine põrandaliist või määrdunud silikoon vannitoas.

Kui mõni sein on väga määrdunud või kahjustatud, võib selle värvimine anda rohkem efekti kui tuhandeid eurosid maksev remont.

Müügieelne ettevalmistus ja remont ei ole üks ja sama asi.

Eesmärk ei ole teha korterit enda maitse järgi uuesti valmis. Eesmärk on aidata ostjal ruumi võimalikult lihtsalt enda tulevase koduna ette kujutada.

8. Tee professionaalne müügimaterjal

Kinnisvarakuulutuse puhul teeb ostja esimese otsuse sageli enne, kui ta teksti üldse lugema hakkab.

Ta vaatab pilte.

Kui esimene foto ei tekita huvi, liigub ta järgmise objekti juurde.

Seetõttu mõjutavad korralikud fotod otseselt seda, kui palju inimesi kuulutuse avab ja kui palju päringuid objekt saab.

Hea kinnisvarafoto ei tähenda reaalsuse ilustamist. Korter peab ka kohapeal vastama sellele, mida inimene kuulutuses nägi.

Fotode kõrval võivad sõltuvalt objektist aidata korruseplaan, video, droonifotod, virtuaaltuur või muud materjalid.

Oluline on valida vahendid, mis aitavad just seda konkreetset kinnisvara paremini mõista.

9. Kirjuta kuulutus ostja küsimuste järgi

Hea kinnisvarakuulutus ei ole lihtsalt nimekiri omadussõnu.

„Hubane“, „valgusküllane“, „suurepärane“ ja „unikaalne“ ei ütle ostjale kuigi palju, kui nende taga ei ole konkreetset infot.

Kuulutus peaks vastama küsimustele, mida ostja niikuinii enne vaatamist küsib.

Milline on planeering? Mis jääb korterisse? Milline on küte? Kui suured on kommunaalkulud? Kas majal on laen? Kuidas toimub parkimine? Kas korteril on panipaik? Milliseid renoveerimistöid on majas tehtud? Millises seisus on korter?

Samuti ei tasu puudusi teksti sisse peita.

Kui korter vajab remonti, võib seda öelda. Õigele ostjale võib renoveerimist vajav korter olla just see, mida ta otsib.

Kuulutuse eesmärk ei ole meelitada võimalikult palju inimesi vaatamisele.

Eesmärk on tuua vaatamisele võimalikult palju sobivaid ostjaid.

10. Avalda objekt ja jälgi esimest turureaktsiooni

Pärast kuulutuse avaldamist algab väga oluline etapp.

Esimeste päevade ja nädalate jooksul annab turg palju infot selle kohta, kas hind ja pakkumine on õigesti paigas.

Tasub jälgida mitte ainult vaatamiste arvu, vaid päringuid, kõnesid, vaatamisi ja ostjate tagasisidet.

Kui kuulutust vaadatakse palju, aga keegi ei kirjuta, võib probleem olla hinnas või objekti esitluses.

Kui päringuid tuleb, aga pärast vaatamist keegi edasi ei liigu, tuleb analüüsida, mis inimesi kohapeal tagasi hoiab.

Üks halb vaatamine ei tähenda midagi.

Kui aga viis või kümme erinevat ostjat toovad välja sama probleemi, on see juba turu tagasiside.

11. Valmistu näitamisteks

Korteri näitamine ei peaks olema lihtsalt ukse avamine ja tubades ringi kõndimine.

Ostjal tekivad küsimused nii korteri kui ka maja kohta.

Mõistlik on enne esimest vaatamist valmis panna info kommunaalkulude, korteriühistu, remondifondi, maja tehtud tööde, parkimise ja korterisse jääva vara kohta.

Kui mõnele küsimusele vastust ei tea, ei ole vaja improviseerida.

„Kontrollin üle ja saadan teile täpse info“ on palju parem vastus kui oletus, mis võib hiljem valeks osutuda.

Ostjale ei ole samuti vaja iga hinna eest müüa.

Kui inimene tunneb, et talle antakse rahulikult ja konkreetselt infot, tekib usaldus palju lihtsamalt.

12. Kui ostja teeb pakkumise, vaata ainult hinnast kaugemale

Kõrgeim pakkumine ei ole alati kõige parem pakkumine.

Oluline on teada, kuidas ostja tehingut rahastab, kas tal on olemas omafinantseering, kas pank on juba tema laenuvõimet hinnanud ning millist ajakava ta vajab.

Kui ostja kasutab kodulaenu, tellitakse tavaliselt kinnisvara hindamisakt ning pank teeb lõpliku finantseerimisotsuse selle ja teiste dokumentide põhjal.

Siin võib tekkida olukord, kus ostja on valmis maksma näiteks 160 000 eurot, kuid hindamisakt tuleb 150 000 eurole.

See ei tähenda automaatselt, et tehing jääb ära. Küll aga võib ostjal olla vaja suuremat omafinantseeringut või tuleb pooltel hind uuesti läbi rääkida.

Seetõttu tasub ostja finantsvõimekus võimalikult vara selgeks teha.

13. Lepi olulised tingimused kokku enne notarisse minekut

Kui ostja on olemas, tasub enne notarile info saatmist kõik põhilised tingimused selgelt läbi rääkida.

Müügihind on ainult üks neist.

Lisaks tuleb kokku leppida, millal korter üle antakse, milline mööbel ja tehnika jääb sisse, kuidas toimub maksmine, kes tasub millised tehinguga seotud kulud ja kas müüjal on pärast notaritehingut vaja korteris veel mõnda aega elada.

Kui müüja peab enne üleandmist midagi remontima või eemaldama, tasub ka see täpselt fikseerida.

Notarite Koda soovitab kõik olulised eelnevad kokkulepped notarile edastada, et need saaks vajadusel lepingus kajastada. Kui oluline kokkulepe jääb lepingust välja, võib selle hilisem tõendamine olla keeruline.

14. Kuidas toimub korteri müük notaris?

Eestis peab kinnisasja võõrandamise tehing olema notariaalselt tõestatud. Kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping peab samuti olema notariaalselt tõestatud ning omandi üleminek viiakse lõpule kinnistusraamatu kandega.

Enne tehingut valmistab notar saadud info põhjal lepingu ette.

Tehingus fikseeritakse muu hulgas müüdav objekt, hind, tasumise viis, valduse üleandmine, teadaolevad puudused ja muud poolte kokkulepped.

Kui ostu finantseerib pank, osaleb tehingu ettevalmistamises tavaliselt ka pank. Vajadusel seatakse ostetavale varale panga kasuks hüpoteek ning müüja olemasolev laen ja hüpoteek lahendatakse tehingu käigus vastavalt panga ja notari juhistele.

Notaritasu sõltub tehingu väärtusest ning olemasolevate või seatavate hüpoteekide suurusest.

15. Kas korteri müügilt tuleb maksta tulumaksu?

Mitte iga kinnisvara müük ei ole tulumaksuga maksustatav.

Üks olulisemaid erandeid puudutab inimese elukohana kasutatud kinnisvara müüki. Maksuvabastusele kehtivad aga tingimused ning näiteks kahe aasta jooksul mitme elukoha müümisel ei pruugi järgmine tehing enam sama maksuvabastuse alla kuuluda.

Kui müük on maksustatav, arvestatakse üldjuhul maksustatav kasu müügihinna ja vara tõendatud soetamismaksumuse ning lubatud kulude põhjal, mitte lihtsalt kogu müügihinnalt. 2026. aastal on vara võõrandamise kasule rakendatav tulumaksumäär 22%.

Pärandvara, kingitud vara, investeerimiskorteri või muu erilisema olukorra puhul tasub maksukohustus enne müüki eraldi üle kontrollida.

See on üks nendest teemadest, mida ei tasu jätta notaripäeva hommikuks.

16. Korteri üleandmine on samuti osa tehingust

Notariaalne leping ei tähenda alati seda, et müüja annab samal sekundil võtmed ostjale.

Valduse üleandmise kuupäev lepitakse poolte vahel kokku.

Mõnikord toimub see notaripäeval, mõnikord mõni päev või nädal hiljem.

Üleandmisel on mõistlik fikseerida võtmete arv, elektri-, vee- ja gaasinäidud, kui need on asjakohased, korteri seisukord ning üleantavad esemed.

Hea praktika on koostada üleandmise-vastuvõtmise akt.

See on lihtne dokument, kuid aitab vältida hilisemaid vaidlusi selle üle, millal korter tegelikult üle anti või millises seisukorras see oli.

17. Kui kaua korteri müük aega võtab?

Sellele küsimusele ei ole ühte universaalset vastust.

Õigesti hinnastatud likviidne korter võib sobiva ostja leida kiiresti. Keerulisema objekti, väga kõrge hinna või väiksema ostjaskonnaga kinnisvara müük võib võtta kuid.

Müügiaega mõjutavad hind, piirkond, korteri seisukord, maja, müügimaterjal, konkurents ja üldine turuolukord.

Kõige olulisem on eristada kahte asja.

Kas objekt vajab lihtsalt aega või ei tööta praegune müügistrateegia?

Kui korter on turul mitu kuud ning päringuid peaaegu ei tule, ei lahenda olukorda alati veel ühe kuu ootamine.

Sellisel juhul tuleb hinnastamine ja müügiplaan uuesti üle vaadata.

18. Kas korterit tasub müüa ise või maakleriga?

Korterit saab Eestis täiesti edukalt ka ise müüa.

Küsimus ei ole selles, kas omanik oskab kuulutust portaali lisada. Seda oskab praktiliselt igaüks.

Olulisem küsimus on, kas müüjal on aega ja kogemust hinnastamise, dokumentide kontrolli, turunduse, ostjate kvalifitseerimise, näitamiste, läbirääkimiste ja tehingu ettevalmistamisega tegeleda.

Lihtsa korteri ja selge turuolukorra puhul võib iseseisev müük olla täiesti mõistlik valik.

Maakleri kasutamine muutub väärtuslikumaks siis, kui objekt vajab aktiivset turundust, hinnastamine on keeruline, dokumentides on küsimusi, omanik ei saa ise näitamistega tegeleda või soovitakse kogu müügiprotsess ühe inimese juhtimise alla anda.

Minu töö maaklerina ei alga kuulutuse avaldamisest.

Kõige olulisem osa toimub enne seda: objekti olukorra mõistmine, dokumentide kontroll, realistliku hinna määramine ja müügistrateegia koostamine.

19. Kõige kallimad vead tehakse sageli müügi alguses

Korteri müügil saab hiljem muuta fotosid, teksti ja isegi hinda.

Esimest turule tulekut tagasi võtta ei saa.

Seetõttu soovitan enne müügikuulutuse avaldamist kolm asja väga selgelt läbi mõelda: kas dokumendid vastavad tegelikule olukorrale, kas hind on turuga põhjendatav ja kas korter on ostjale võimalikult hästi esitatud.

Kui need kolm asja on korras, muutub kogu järgmine protsess oluliselt lihtsamaks.

Kui need ei ole korras, võib probleem välja tulla alles siis, kui ostja on juba leitud.

Plaanid korterit müüa?

Kui soovid enne müüki aru saada, milline võiks olla sinu korteri realistlik turuhind ja millest müügiga alustada, saada mulle objekti põhiandmed.

Töötan igapäevaselt Tallinna ja Maardu kinnisvaraturul ning vaatan hinnasoovituse koostamisel lisaks aktiivsetele kuulutustele ka piirkonna tegelikke tehinguid, konkurentsi, maja ja korteri seisukorda.

Esimene konsultatsioon on tasuta ja ei kohusta sind maaklerteenust kasutama.

Kui soovid kõigepealt lihtsalt oma kinnisvara väärtusest paremat ettekujutust saada, saad alustada minu kinnisvara hinnangu lehelt maaklerpavel.ee/hindamine/.