Kuulutus on üleval, kõnesid tuleb ja inimesed käivad korterit vaatamas. Keegi uurib kommunaalkulude kohta, teine küsib, mis mööbel jääb korterisse, kolmas tunneb huvi maja seisukorra vastu ja ütleb lahkudes, et korter meeldis.
Siis kaob.
Kui sama juhtub mitu korda järjest, tekib müüjal täiesti loogiline küsimus: mis on valesti?
Kui inimesed on valmis oma aega kulutama ja korterit kohapeale vaatama tulema, on see juba oluline signaal. Asukoht, korteri põhiandmed, fotod ja hind on vähemalt esimese filtri läbinud. Kuulutuses oli midagi, mis tekitas piisavalt huvi, et mitte lihtsalt järgmise pakkumise juurde liikuda, vaid vaatamisaeg kokku leppida.
Sellises olukorras vaatan ma tavaliselt vähem seda, mitu inimest korterit vaatamas on käinud, ja rohkem seda, mis pärast vaatamist edasi juhtub.
Hind, mis tundus kuulutust vaadates vastuvõetav, ei pruugi pärast korteris käimist enam samamoodi tunduda. Ostja võib tulla vaatama ka korterit, mille hind tundub talle veidi kõrge, sest ta tahab aru saada, kas küsitud summa on põhjendatud.
Kohapeal hakkavad rolli mängima detailid, mida fotodelt täielikult ei näe. Remondi tegelik seisukord, trepikoda, aknad, sanitaartehnika, planeering, tänavamüra, vaade, parkimine ja see, kui palju raha tuleb pärast ostu veel sisse panna.
Ükski neist asjaoludest ei pruugi olla probleem omaette. Küsimus on selles, kas tervik tundub ostjale küsitud hinna vääriline.
Seetõttu ei ole kuulutuse hind ja hind, mida ostja on valmis maksma, alati üks ja sama asi. Omanik vaatab sageli oma maja või lähikonna teisi kuulutusi. Ostja vaatab kogu valikut, mis tema eelarvesse mahub.
Kui pärast vaatamist tekib tal tunne, et sama raha eest saab midagi enda jaoks sobivamat, ei päästa olukorda enam ka väga hästi tehtud kuulutus.
Tallinnas on see eriti hästi näha. Ostja ei võrdle tavaliselt ainult kahte korterit ühes majas. Kui konkreetne piirkond ei ole tema jaoks määrava tähtsusega, võib ta samal ajal vaadata kortereid Lasnamäel, Mustamäel, Õismäel ja teistes linnaosades.
See tähendab, et konkurendiks ei ole ainult sama suure pindalaga korter kõrvalmajas. Konkurendiks võib olla hoopis teistsugune objekt, kui selle hind jääb samasse eelarvesse.
Maardu puhul võib valik olla veelgi laiem. Mõni ostja kaalub, kas osta väiksem korter Tallinnas või vaadata sama eelarvega avaramat ja paremas seisukorras korterit Maardus.
Vahel toimub võrdlus ka vastupidises suunas. Ostja alustab otsingut Maardust, kuid avastab, et veidi suurema eelarvega tekivad talle sobivad variandid ka Tallinnas.
Seetõttu ei piisa konkurentide hindamisel küsimusest, kui palju küsitakse sarnase korteri eest kõrvaltrepikojas. Palju olulisem on mõista, mida saab sama ostja sama raha eest veel valida.
Probleem võib tekkida ka siis, kui kuulutus loob korterist ootuse, mida kohapealne vaatamine ei kinnita.
Head fotod on kinnisvara müümisel väga tähtsad, kuid nende eesmärk ei ole muuta korterit iga hinna eest paremaks, kui see tegelikult on.
Kui lainurkobjektiiv jätab toast väga avara mulje, kuid kohapeal tundub ruum oluliselt väiksem, märkab ostja erinevust kohe. Sama juhtub siis, kui fotodel näib korter olevat peaaegu valmis sissekolimiseks, kuid vaatamisel selgub, et lähiajal tuleb teha üsna palju remonti.
Korter ise võib seejuures olla täiesti hea. Probleem on tekkinud ootuses.
Seetõttu eelistan ma tuua välja korteri tegelikud tugevused, mitte püüda ilmselgeid omadusi varjata. Remonti vajav korter võib olla väga hea valik inimesele, kes ei taha maksta kellegi teise sisekujunduse eest. Esimene korrus on ühe ostja jaoks miinus, teise jaoks aga oluline eelis. Maardu suurem korter võib olla atraktiivne just oma pinna tõttu, isegi kui sama eelarvega leiab Tallinnast väiksema elamispinna.
Eesmärk ei ole näidata korterit ideaalsena. Eesmärk on aru saada, kellele see objekt tegelikult sobib ja milles seisneb selle tugevus võrreldes teiste pakkumistega.
Pärast mitut vaatamist hakkab turg tavaliselt juba üsna selget tagasisidet andma.
Üks ostja loobub korruse tõttu. Teisel on kindlasti vaja rõdu. Kolmandale ei sobi lihtsalt piirkond. Sellest ei saa veel mingeid järeldusi teha. Korter ei peagi sobima kõigile.
Kui aga mitu täiesti erinevat inimest toovad sõltumatult välja sama põhjuse, tasub seda juba tähele panna.
Näiteks ütlevad ostjad korduvalt, et korter meeldib, kuid sama hinnaga on nad näinud paremas seisukorras variante. Või leiavad nad, et pärast ostu tuleks kohe liiga palju juurde investeerida. Mõnikord sobib korter ise, kuid küsimusi tekitab maja seisukord.
Üks selline kommentaar on lihtsalt ühe inimese arvamus. Kui sama mõte kordub pärast mitut vaatamist, hakkab see juba näitama, kuidas turg pakkumist tegelikult tajub.
Seetõttu ei huvita mind pärast vaatamist ainult vastus küsimusele, kas korter meeldis. Palju kasulikum on teada, miks inimene otsustas edasi mitte minna.
Mõnikord saab juba mõne vaatamise järel üsna hästi aru, mis ostjaid tagasi hoiab. Ja see ei tähenda sugugi alati, et hinda tuleb kohe langetada.
Hinna alandamine on sageli esimene mõte, mis pärast mitut ebaõnnestunud vaatamist tekib. Müüja hakkab muretsema ja jõuab järeldusele, et ilmselt on korter liiga kallis.
Vahel ongi.
Enne tasub siiski aru saada, millises müügiprotsessi etapis huvi kaob.
Kui kuulutust peaaegu ei avata, on probleem ühes kohas. Kui vaatamisi on palju, kuid keegi ei helista, on olukord teine. Kui inimesed helistavad, kuid ei taha vaatamisele tulla, tuleb otsida põhjust mujalt. Kui nad tulevad kohale ja kaovad just pärast vaatamist, on probleem juba järgmises etapis.
Veel teistsugune on olukord siis, kui inimene on selgelt huvitatud, arutab hinda ja tingimusi, kuid tehing ikkagi edasi ei liigu.
Kõiki neid olukordi ei ole mõistlik lahendada lihtsalt hinna vähendamisega.
Hind on tugev müügivahend. Seda tasub muuta siis, kui on arusaadav, millist probleemi hinnamuutusega lahendada püütakse. Järjestikused hinnalangetused ilma selge põhjuseta võivad anda hoopis vastupidise tulemuse. Ostjad, kes on objekti juba mõnda aega jälginud, võivad hakata lihtsalt järgmist hinnalangetust ootama.
Ka vaatamiste arvu on lihtne üle hinnata.
Lause „korterit on juba kümme inimest vaatamas käinud“ kõlab optimistlikult, kuid tegeliku nõudluse kohta ei ütle see veel kuigi palju.
Üks neist inimestest on pangaga juba rääkinud, teab oma eelarvet ja soovib lähiajal kodu ära osta. Teine alles alustab turuga tutvumist. Kolmas peab enne enda korteri müüma. Neljas ei ole veel otsustanud, kas tahab üldse elada Tallinnas või Maardus.
Kõik nad on statistika mõttes vaatamas käinud. Tehingu tõenäosus on aga igaühe puhul täiesti erinev.
Seetõttu vaatan palju tähelepanelikumalt seda, mis toimub pärast kohtumist.
Kas ostja tuleb tagasi lisaküsimustega? Kas ta küsib kommunaalarveid või dokumente? Kas teda huvitab korteri vabastamise aeg? Kas algab hinnaläbirääkimine? Kas jutuks tuleb hindamisakt või finantseerimine?
Kui sellised küsimused tekivad, hakkab tavaline vaatamine muutuma reaalseks ostuprotsessiks.
„Meile väga meeldis, mõtleme veel“ ei tähenda iseenesest kuigi palju.
Tegelikult algab müügi üks olulisemaid etappe sageli alles pärast head vaatamist.
Kõrvalt vaadates tundub protsess lihtne: kuulutus, telefonikõne, vaatamine ja notar.
Nende etappide vahele jääb aga päris palju.
Ostja võrdleb teisi pakkumisi, arutab otsust perega, küsib lisainfot, hakkab hinna üle läbi rääkima, täpsustab finantseerimist ning tahab teada, mis korterisse jääb ja millal saab võtmed kätte.
Selles etapis ei piisa ainult küsimustele vastamisest. Tuleb aru saada, kui tõsine on ostja huvi ja mis takistab tal järgmise sammu tegemist.
Vahel on mõnepäevane paus täiesti normaalne. Teinekord on ostja sisuliselt juba teise objekti kasuks otsustanud, kuigi vastab endiselt viisakalt, et mõtleb veel.
Väljastpoolt võivad need olukorrad üsna sarnased tunduda. Tegelikult vajavad need erinevat lähenemist.
Ei ole olemas universaalset päevade või vaatamiste arvu, mille järel tuleks korter kindlasti ümber hinnata. Objektid, hinnaklassid ja ostjaskond on erinevad.
On aga signaale, mida ma ei jätaks tähelepanuta.
Näiteks kui kuulutust vaadatakse regulaarselt, kuid kõnesid peaaegu ei tule. Või inimesed käivad korteris, kuid keegi ei tee isegi ligikaudset pakkumist. Samuti siis, kui mitu ostjat nimetavad sama loobumise põhjuse või kui pakkumisi küll tehakse, kuid need jäävad järjepidevalt omaniku ootustest märgatavalt madalamaks.
Sellises olukorras on kasulikum kogu müük uuesti üle vaadata, mitte lihtsalt järgmist kõnet oodata.
Hind, konkureerivad objektid, kuulutuse esitlus ja juba toimunud vaatamistelt saadud tagasiside annavad koos palju parema pildi.
Mõnikord selgubki, et hinda tuleks muuta. Mõnikord on põhjus hoopis mujal.
Kas korterit saab ilma maaklerita müüa? Loomulikult saab.
Omanik võib ise kuulutuse üles panna, kõnedele vastata, vaatamisi teha ja ostjaga läbi rääkida.
Keerulisem osa ei ole tavaliselt tehniline.
Palju raskem on vaadata enda korterit samamoodi nagu inimene, kes astub sinna esimest korda sisse ja on võib-olla eelmisel päeval kolme teist objekti näinud.
Omaniku jaoks on korter seotud tehtud remondi, kulutatud raha, harjumuste ja isiklike mälestustega. Ostja jaoks on see üks variant mitme hulgast.
Ta ei tea, kui kaua te kööki valisite või kui palju aega remondile kulus. Tema võrdleb pinda, seisukorda, maja, piirkonda, igakuiseid kulusid ja hinda.
Just see erinevus vaatenurgas võib mõnikord teha keeruliseks mõistmise, miks omaniku arvates hea korter pakkumisi ei saa.
Minu jaoks ei seisne maakleri töö sellises olukorras ainult kuulutuse avaldamises või korteriukse avamises.
Olulisem on märgata korduvaid turusignaale, mõista ostjate käitumist ning hinnata, kas müügistrateegiat tuleb muuta või ei tasu ühe-kahe tagasilöögi põhjal veel mingeid kiireid järeldusi teha.
Kui teie korter Tallinnas või Maardus on juba müügis, inimesed käivad vaatamas, kuid pärast seda midagi edasi ei juhtu, ei pea esimese sammuna tingimata hinda langetama.
Kõigepealt tasub välja selgitada, millises kohas huvi kaob.
Võite mulle saata oma korteri müügikuulutuse lingi. Vaatan, kuidas pakkumine teiste müügis olevate objektide kõrval paistab, millega see tegelikult konkureerib ja mis võib ostjaid järgmise sammu tegemisel tagasi hoida.
Mõnikord on põhjus tõesti hinnas.
Mõnikord selgub, et hind ei ole üldse põhiprobleem.
Turg annab enamasti piisavalt signaale. Keerulisem on neist õigesti aru saada.
