Kui korteriomanik hakkab sügisel müügile mõtlema, kerkib üsna sageli sama küsimus: kas nüüd pole juba hilja ja targem oleks kevadeni oodata?

See mõte on arusaadav. Kevadel on rohkem valgust, korterid näevad fotodel paremad välja ja üldine tunne on, et inimesed muutuvad aktiivsemaks. Ka kinnisvaraturust rääkides peetakse kevadet sageli kõige paremaks müügiajaks.

Aga kui vaadata Tallinnas tehtud tegelikke tehinguid, ei ole pilt päris selline.

Vaatasin Tallinna korterite järelturu statistikat kolme viimase täisaasta ehk 2023., 2024. ja 2025. aasta kohta. Tulemus oli päris huvitav: kõige rohkem tehinguid tehti selle perioodi jooksul hoopis sügisel.

Kolme aasta septembri, oktoobri ja novembri peale kokku tehti Tallinna korterite järelturul 5710 tehingut. Suvel oli neid 5402, kevadel 5290 ja talvel 4775.

See tähendab, et sügisel tehti ligikaudu 5,7% rohkem tehinguid kui suvel, peaaegu 8% rohkem kui kevadel ja ligi 20% rohkem kui talvel.

Kevade ja sügise vahe ei ole nii suur, et sügist võiks pidada mingiks võluajaks, mil müüki läheb kõik. Küll aga on vahe piisav selleks, et seada kahtluse alla üsna levinud arvamus, nagu hakkaks Tallinna kinnisvaraturg pärast augustit vaikselt ära vajuma.

Viimaste aastate tehingud näitavad pigem vastupidist.

Miks vaatasin just järelturgu?

Oleksin võinud võtta analüüsi kõik Tallinnas tehtud korteritehingud, sealhulgas uusarenduste müügid. Tavalise korteriomaniku jaoks ei annaks see aga nii täpset pilti.

Kui inimene müüb oma korterit Lasnamäel, Mustamäel, Haaberstis, Kristiines või mõnes teises Tallinna linnaosas, konkureerib ta eelkõige teiste järelturu korteritega.

Need on kodud, millel on juba oma ajalugu, seisukord, konkreetne maja, kõrvalkulud, naabruskond ja muud omadused, mida ostja hakkab teiste pakkumistega võrdlema.

Just seetõttu on järelturu statistika omaniku jaoks kõige praktilisem.

Ja just siin tuleb sügisene aktiivsus eriti hästi välja.

Aastate lõikes ei ole pilt päris ühesugune

  1. aastal oli kevad tõepoolest sügisest tugevam. Kevadel tehti Tallinna korterite järelturul 1735 tehingut, suvel 1643 ja sügisel 1617.

See on oluline välja tuua, sest kinnisvaraturgu ei ole mõtet suruda ilusa pealkirja alla. Ei ole olemas reeglit, mille järgi peab iga september olema parem kui iga aprill.

Järgmised kaks aastat olid aga juba teistsugused.

  1. aastal tehti kevadel 1578 tehingut, suvel 1725 ja sügisel 2016. Suvega võrreldes kasvas tehingute arv sügisel ligi 17%.

Eriti aktiivne oli oktoober, mil Tallinna korterite järelturul tehti 722 tehingut.

  1. aastal tõusis sügis taas esikohale. Kevadel tehti 1977 tehingut, suvel 2034 ja sügisel 2077.

Sügiskuudest oli kõige tugevam september 739 tehinguga.

See tähendab, et kahel viimasel täisaastal ei vaibunud turg pärast suve lõppu sugugi. Vastupidi, aktiivsus püsis kõrge ja sügisest kujunes lõpuks aasta tugevaim periood.

Miks sügis nii hästi töötab?

Kui vaadata inimeste tavapärast elurütmi Eestis, ei ole selles minu arvates midagi väga üllatavat.

Suvi on meil lühike ja seda tahetakse kasutada. Juuli ja august tähendavad paljude jaoks puhkuseid, reisimist, maakodusid, lastega tegelemist ja lihtsalt soovi mitte veeta ilusat laupäeva korterivaatamiste vahel sõites.

See ei tähenda, et ostuhuvi kaob. Inimene võib endiselt kuulutusi vaadata, sobivaid variante salvestada, pangaga kodulaenu arutada ja oma eelarvet läbi arvutada. Aktiivsemad sammud lükatakse lihtsalt mõneks ajaks edasi.

Septembris läheb elu tavapärasesse rütmi tagasi. Koos sellega jõuab turule ka osa suvel edasi lükatud nõudlusest.

See, mis juulis oli veel mõte, muutub septembris konkreetseks plaaniks.

Lisaks tahavad paljud eluasemeküsimuse enne aasta lõppu ära lahendada. Kui eesmärk on tehing ära teha, võtmed kätte saada ja enne jõule kolida, on detsembris otsingutega alustamine juba üsna hiline.

September ja oktoober sobivad selleks palju paremini. Jääb piisavalt aega, et vaadata mitu objekti, hinnas kokku leppida, tellida hindamisakt, saada pangalt lõplik laenuotsus, leppida kokku notar ja korraldada kolimine.

Seetõttu ei vaata ma septembrit kui suvehooaja lõppu. Kinnisvaraturul on see täiesti omaette ja väga aktiivne periood.

Müüjale on oluline mitte huvi, vaid ostuvalmis inimene

Korteriomanikud vaatavad tihti väga tähelepanelikult, mitu korda nende kuulutust on avatud.

Aga suur vaatamiste arv ei tähenda veel, et korter müüki läheb.

Võib teha kümme või viisteist näitamist inimestele, kes alles kompavad turgu. Mõni ei ole pangaga veel rääkinud, mõni plaanib osta alles poole aasta pärast, mõni ei tea veel sedagi, millises linnaosas ta elada tahab.

Müüja jaoks on palju väärtuslikum ostja, kes teab oma eelarvet, mõistab omafinantseeringu suurust ja võrdleb juba mõnda konkreetset korterit.

Just sellised inimesed jõuavad päriselt tehinguni.

Seetõttu on tegelike müügitehingute statistika minu jaoks märksa huvitavam kui kinnisvaraportaali vaatamiste arv. See näitab mitte huvi, vaid tulemust.

5710 sügisest järelturu tehingut kolme aasta jooksul tähendab, et sügisel ei vaadatud Tallinnas kortereid lihtsalt niisama.

Neid osteti.

Hea hooaeg ei päästa vale hinda

On siiski üks asi, mis mõjutab müügitulemust oluliselt rohkem kui see, kas kalendris on september, oktoober või aprill.

Hind.

Kui sarnased korterid konkreetses majas või piirkonnas lähevad tehingusse umbes 150 000 euroga, siis 175 000 euro eest turule pandud korter ei muutu ostja silmis paremaks lihtsalt seetõttu, et kätte on jõudnud september.

Ostjad tunnevad turgu päris hästi. Seda on eriti näha piirkondades, kus korraga on müügis palju sarnaseid kortereid.

Inimene avab mitu kuulutust ja saab üsna kiiresti aru, mida ta oma raha eest saab. Ta võrdleb pindala, korrust, seisukorda, planeeringut, maja, parkimist, rõdu, kõrvalkulusid ja muidugi hinda.

Kui korter on konkurentidest kallim, aga ei paku selle eest midagi enamat, ei päästa seda ka aktiivne müügihooaeg.

Seepärast ei vaata ma küsimuse „kas praegu on hea aeg müüa?“ puhul kõigepealt kalendrisse. Kõigepealt vaatan konkreetset objekti ja seda, milliste hindadega on sarnased korterid ümbruses tegelikult müüdud.

Miks ei tasu hinda määrata ainult kuulutuste järgi?

See on üks kõige tavalisemaid vigu.

Korteriomanik avab kinnisvaraportaali, leiab lähedalt sarnase korteri hinnaga 169 000 eurot ja teeb järelduse, et ka tema korter võiks maksta umbes sama palju.

Aga kuulutuse hind näitab ainult seda, mida müüja soovib saada.

See ei näita, millise hinnaga tehing lõpuks tehakse.

Korter võib seista mitu kuud müügis hinnaga 169 000 eurot, seejärel langeb hind 159 000 peale ja läbirääkimiste käigus veelgi. Lõplik tehinguhind võib esialgsest pakkumishinnast olla juba päris kaugel.

Aktiivsed kuulutused on konkurentsi hindamisel vajalikud, kuid need ei anna turust täielikku pilti.

Palju olulisem on teada, milliste hindadega sarnased korterid päriselt müüdud on.

Alles seejärel saab paika panna mõistliku müügi alustamise hinna.

Miks mulle september müügi alustamiseks meeldib?

Praktilisest vaatenurgast on september väga hea kuu.

Suvine paus on läbi, ostjad on tagasi, pangad ja hindajad töötavad tavapärases rütmis ning aasta lõpuni on veel piisavalt aega.

Ka objekti saab endiselt hästi esitleda. Päevad pole veel liiga lühikesed, hoovid on rohelised ja rõdu, kena vaate või hästi hooldatud ümbrusega korter jätab fotodel märksa parema mulje kui hilissügisel.

Kui omanik pöördub minu poole augusti lõpus või septembri alguses ja korter on müügiks valmis, ei näe ma põhjust müügi algust lihtsalt harjumusest märtsi või aprillini edasi lükata.

Pool aastat ainult kevade ootamise pärast on pikk aeg, kui ostjad on turul juba praegu.

Kas aastaaeg siis üldse loeb?

Jah, loeb.

Talvel on aktiivsuse langus juba selgelt näha. Kolme vaadeldud aasta jooksul tehti Tallinna korterite järelturul talvel 4775 tehingut, sügisel aga 5710. Vahe on peaaegu 20%.

Hooajalisus on olemas.

Küsimus on pigem selles, et paljud omanikud tõmbavad hea ja halva müügiperioodi piiri liiga vara ning arvavad, et augusti lõpuga saab ka aktiivne müügiaeg läbi.

Tehingustatistika seda ei kinnita.

September ja oktoober võivad olla Tallinnas korteri müüki toomiseks aasta ühed paremad kuud.

Samas ei asenda ükski hooaeg korralikku ettevalmistust. Kui dokumendid on korras, hind vastab turule, korter on hästi esitletud ja müügiprotsess läbi mõeldud, annab sügis tehinguks väga head võimalused.

Kui hind on ebarealistlik, fotod nõrgad ja kuulutus jääb konkurentidele alla, ei pruugi ka järgmise kevade ootamine midagi muuta.

Seetõttu küsiksin ma pigem nii: kas korter on praegu müügiks valmis ja kas selle hind vastab tegelikule turule?

Kui vastus on jah, siis viimase kolme aasta tehingustatistika ei anna küll mingit põhjust septembrit karta.