Korteri, maja või kinnistu kinkimine lähedasele inimesele võib esmapilgul tunduda lihtsa tehinguna. Omanik soovib anda vara tasuta üle lapsele, abikaasale, vanemale või mõnele teisele lähedasele ning notar vormistab vajalikud dokumendid.

Tegelikult on enne kinkelepingu sõlmimist oluline mõelda mitte ainult sellele, kuidas tehing vormistada, vaid ka sellele, millised tagajärjed võivad sellega hiljem kaasneda.

Eriti hoolikalt tuleks olukord läbi mõelda siis, kui kinkija soovib kinnisvara ka edaspidi kasutada, varale on seatud hüpoteek või kingisaajal on plaan kinnisvara mõne aja pärast müüa.

Selles artiklis selgitan, kuidas kinnisvara kinkimine toimub, kas kingituse saamisega kaasneb tulumaks, millal võib maksukohustus tekkida hiljem, kas kingitud vara saab tagasi nõuda ning millised küsimused tuleks enne tehingut notariga läbi arutada.

Artikkel on ajakohastatud 2026. aasta septembris, lähtudes kehtivast õigusest ning Maksu- ja Tolliameti ja Notarite Koja selgitustest.

Mis on kinnisvara kinkeleping?

Kinkelepinguga annab üks inimene ehk kinkija oma vara teisele inimesele ehk kingisaajale tasuta üle.

Võlaõigusseaduse § 259 kohaselt kohustub kinkija kinkelepinguga teist isikut tasuta varaliselt rikastama, andes talle üle oma vara või loobudes tema kasuks mõnest varalisest õigusest.

Oluline sõna on siin tasuta.

Kui kinnisvara antakse tegelikult üle raha eest, kuid tehing vormistatakse kinkelepinguna, ei vasta lepingu vorm enam tingimata tehingu tegelikule sisule.

Kinkida võib korterit, maja, maatükki, suvilat, äripinda või mõttelist osa kinnisasjast.

Kas kinnisvara kinkimiseks peab minema notarisse?

Jah.

Kinnisvara ei saa omanikult teisele üle anda lihtsalt omavahelise kirjaliku kokkuleppega.

Kinnisasja võõrandamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud ning omandi muutumine vormistatakse kinnistusraamatus.

Praktikas edastavad pooled notarile vajalikud andmed ja oma kokkulepped. Notar koostab lepingu projekti, pooled tutvuvad sellega ning seejärel sõlmitakse tehing. Pärast tehingut tehakse vajalikud kanded kinnistusraamatusse.

Oluline on mõista, et võtmete üleandmine või peresisene kokkulepe ei määra seda, kellele kinnisvara õiguslikult kuulub.

Kinnisvara puhul on määrav kinnistusraamatu kanne.

Kas kinnisvara kinkimisel tuleb maksta tulumaksu?

See on üks sagedasemaid küsimusi.

Kui üks eraisik kingib kinnisvara teisele eraisikule, siis kingituse saamisel tulumaksukohustust ei teki.

Maksu- ja Tolliamet selgitab, et kingituseks või pärandina saadud kinnisvara, näiteks korterit, maja või maatükki, selle saamisel tulumaksuga ei maksustata.

Kui ema kingib näiteks tütrele 150 000 euro väärtuses korteri, ei pea tütar ainuüksi selle tõttu maksma korteri väärtuselt 22% tulumaksu.

Sellega ei pruugi maksuküsimus siiski lõppeda.

Oluline küsimus tekib sageli hoopis siis, kui uus omanik soovib kingitud kinnisvara müüa.

Mis juhtub, kui kingitud kinnisvara hiljem müüakse?

Sellele tasub mõelda juba enne kinkelepingu sõlmimist, eriti juhul, kui kinnisvara on kavas lähiajal müüa.

Kui kingisaaja müüb kingituseks saadud kinnisvara, kuulub müügist saadud kasu üldjuhul maksustamisele, kui tehingule ei kohaldu mõni seaduses ette nähtud maksuvabastus.

  1. aastal on füüsilise isiku tulumaksumäär 22%.

Siin on üks väga oluline nüanss.

Hind, mille eest kinkija kunagi kinnisvara ostis, ei muutu automaatselt kingisaaja soetamismaksumuseks.

Maksu- ja Tolliameti selgituste järgi saab kingituseks saadud kinnisvara puhul arvesse võtta kingisaaja enda dokumentaalselt tõendatud kulusid.

Võtame lihtsa näite.

Ema ostis aastaid tagasi korteri 70 000 euro eest. Praegu on korteri turuväärtus 150 000 eurot ning ema kingib selle pojale.

Poeg ei pea korteri saamisel tulumaksu maksma.

Mõne aja pärast otsustab ta korteri 150 000 euro eest müüa.

Ta ei saa oma soetamismaksumusena automaatselt arvesse võtta 70 000 eurot, mille ema kunagi korteri eest maksis.

Kui maksuvabastus ei kohaldu, võib maksustatav kasu seetõttu osutuda oluliselt suuremaks, kui inimene alguses arvas.

Teatud kulusid saab maksustatavast tulust maha arvata, kui need on dokumentaalselt tõendatud ning vastavad maksuseaduse tingimustele. Näiteks võivad kõne alla tulla omaniku enda tehtud parendused või müügiga otseselt seotud kulud.

Seetõttu ei ole lahendus „kingime korteri kõigepealt lapsele ja tema müüb selle edasi“ maksude mõttes tingimata soodsam.

Kui müük on juba ette plaanitud, on mõistlik enne kinkimist võrrelda mõlemat varianti: kas kinnisvara müüb praegune omanik või saab müüjaks pärast kinkimist uus omanik.

Kas kingitud korterit saab müüa tulumaksuvabalt?

Teatud juhtudel küll.

Kõige tavalisem maksuvabastus puudutab oma elukoha müüki.

Kui kingituseks saadud korterit kasutati enne müüki tegelikult oma elukohana ning muud maksuvabastuse tingimused on täidetud, võib müük olla tulumaksuvaba.

Samas saab elukoha müügiga seotud maksuvabastust kasutada ühe võõrandamise puhul kahe aasta jooksul.

Oluline on kinnisvara tegelik kasutamine elukohana.

Pelgalt elukoha aadressi registreerimine rahvastikuregistris ei tähenda automaatselt, et kinnisvara müük on tulumaksuvaba.

Kui tegemist on suure tehingu või tavapärasest keerulisema olukorraga, on mõistlik maksuküsimus enne müüki Maksu- ja Tolliameti või maksunõustajaga üle kontrollida.

Kas korteri võib ära kinkida ja ise sinna edasi elama jääda?

Jah.

Kui inimene kingib oma eluaseme lapsele või mõnele teisele lähedasele, kuid soovib seal ise edasi elada, ei ole mõistlik jätta seda üksnes suulise kokkuleppe tasemele.

Üks võimalus on seada kinkija kasuks isiklik kasutusõigus ja kanda see kinnistusraamatusse.

Näiteks kingib ema korteri tütrele. Pärast tehingut saab tütrest korteri omanik, kuid samal ajal seatakse ema kasuks õigus korteris kokkulepitud tingimustel edasi elada.

See annab kinkijale märksa tugevama kaitse kui peresisene lubadus:

„Korter on sinu oma, aga mina elan siin elu lõpuni edasi.“

Täna võivad peresuhted olla väga head. Kümne aasta pärast võivad asjaolud olla teistsugused. Uuel omanikul võivad tekkida rahalised kohustused, ta võib soovida kinnisvara müüa või tema enda perekondlik olukord võib muutuda.

Kui kinkija jaoks on korteris edasi elamine oluline, tuleks see õigus vormistada juba tehingu tegemisel.

Mis muutub pärast kinnisvara kinkimist?

Pärast omandi üleandmist kuulub kinnisvara kingisaajale.

See tundub iseenesestmõistetav, kuid praktikas kiputakse selle tähendust mõnikord alahindama.

Kinkija ei saa enam kinnisvara üle iseseisvalt otsustada üksnes seetõttu, et vara kuulus varem talle.

Uus omanik saab kinnisvara käsutada, arvestades kinnistusraamatusse kantud hüpoteeke, kasutusõigusi, keelumärke ja muid piiranguid.

Seetõttu ei ole kinkimine pelgalt „korteri lapse nimele kirjutamine“, mille järel jääb kõik muu endiseks.

Omanik vahetub päriselt.

Just see eristab kinkimist kõige selgemalt testamendist.

Kas kinkelepingusse saab lisada tingimusi?

Jah.

Kinkelepinguga võivad kaasneda kingisaajale pandud kohustused või muud kokkulepped.

Näiteks võib kinkija soovida säilitada elamisõiguse, pooled võivad kokku leppida kinnisvara kasutamise korralduses või siduda kingitusega mõne konkreetse kohustuse.

Selliseid tingimusi ei ole mõistlik ise juriidilisse vormi panna ja eeldada, et sellest piisab.

Notarile tuleks kirjeldada võimalikult konkreetselt, millist tulemust soovitakse.

Näiteks:

kinkija soovib korteris elu lõpuni elada;

kingisaaja peab täitma konkreetset kohustust;

pooled soovivad täpselt määratleda kinnisvara kasutamise korra.

Seejärel saab notar soovitada sobivat õiguslikku lahendust.

Üldine lause, et „poeg peab minu eest hoolitsema“ või „seda korterit ei tohi müüa“, ei pruugi anda sellist õiguslikku kaitset, mida kinkija tegelikult soovib.

Kas kingitud kinnisvara saab hiljem tagasi võtta?

Levinud on arvamus, et kinkija võib hiljem lihtsalt ümber mõelda ja korteri tagasi nõuda.

Pärast omandi üleandmist see nii lihtne ei ole.

Seadus näeb ette konkreetsed alused, mille esinemisel võib kinkija pärast kinkelepingu täitmist lepingust taganeda ja kingitud vara tagasi nõuda.

Selliseks aluseks võib olla näiteks kingisaaja jäme tänamatus kinkija või tema lähedase suhtes. Samuti võib õigus taganeda tekkida juhul, kui kinkija ei suuda pärast kinkimist end mõistlikult ülal pidada või kui kingisaaja jätab teatud kinkimisega seotud kohustuse täitmata.

Tavaline peretüli ei anna automaatselt õigust kingitud kinnisvara tagasi nõuda.

Ka väga halb läbisaamine ei tähenda iseenesest, et omand tuleb endisele omanikule tagasi anda.

Lisaks kehtib taganemisõiguse kasutamisele seaduses sätestatud tähtaeg.

Seetõttu ei maksa kinnisvara kinkida mõttega:

„Kui midagi läheb valesti, võtan selle lihtsalt tagasi.“

Kui inimene ei ole kindel, kas ta soovib omandi juba praegu üle anda, võiks notariga arutada ka teisi võimalusi.

Mis juhtub, kui kingisaaja on abielus?

Siin tuleb arvestada abikaasade varasuhtega.

Kui abikaasade vahel kehtib varaühisus, kuulub abielu ajal tasuta saadud vara, sealhulgas kingituseks või pärandina saadud vara, üldjuhul selle abikaasa lahusvara hulka, kes vara sai.

Näiteks kingivad vanemad korteri abielus olevale pojale.

Kui abikaasadel kehtib varaühisus, ei muutu korter ainuüksi abielu tõttu automaatselt abikaasade ühisvaraks.

Sellega ei pruugi küsimus siiski lõppeda.

Kui korterit kasutatakse perekonna ühise eluasemena, võivad selle käsutamisele kehtida täiendavad piirangud.

Samuti võib abikaasadel olla muu varasuhe või sõlmitud abieluvaraleping.

Seetõttu tuleb notarile alati anda õiged andmed poolte perekonnaseisu ja varasuhte kohta.

Mis saab siis, kui kinkija ise on abielus?

Kõigepealt tuleb välja selgitada, kas kinnisvara on kinkija lahusvara või abikaasade ühisvara.

Kui kinnisvara kuulub ühisvara hulka, ei saa üks abikaasa seda üldjuhul üksi kinkida.

Ka siis, kui kinnisvara kuulub ainult ühele abikaasale, kuid tegemist on perekonna eluasemega, võivad tehingule kehtida täiendavad nõuded.

Notar kontrollib varasuhet tehingu ettevalmistamise käigus, kuid vajalik teave tuleks esitada võimalikult vara.

Kas hüpoteegiga korterit saab kinkida?

Hüpoteegi olemasolu ei tähenda automaatselt, et kinnisvara ei saa kinkida.

Samas ei kao hüpoteek lihtsalt selle tõttu, et kinnisvara omanik vahetub.

Siin tuleb eristada kahte asja: hüpoteeki ja laenukohustust.

Hüpoteek on kinnistusraamatusse kantud tagatis.

Laenuleping määrab aga selle, kes on pangale raha võlgu ja millistel tingimustel.

Korteri kinkimine uuele omanikule ei tähenda automaatselt, et laenukohustus läheks koos omandiga talle üle.

Kui kinnisvaraga on seotud kodulaen või muu pangakohustus, tuleb tehing enne läbi arutada nii panga kui ka notariga.

Samuti tuleks üle vaadata kõik kinnistusraamatusse kantud õigused ja koormatised.

Kui palju kinnisvara kinkimine maksab?

Kuigi kingituse saamisel tulumaksu ei teki, ei ole tehing ise tasuta.

Arvestada tuleb eelkõige notaritasu ja kinnistusraamatu kandega seotud riigilõivuga.

Lisakulusid võib tekkida ka siis, kui sama tehingu käigus seatakse näiteks isiklik kasutusõigus või muudetakse muid registrisse kantud õigusi.

Notaritasu sõltub vara väärtusest ja tehingu sisust.

Ka riigilõivu suurus sõltub kinnisvara väärtusest.

Mõne lähedase sugulase puhul kehtivad riigilõivu tasumisel soodsamad määrad. Seadus näeb ette soodustusi muu hulgas tehingutele, kus uus omanik on praeguse omaniku alaneja või üleneja sugulane, abikaasa või registreeritud elukaaslane. Eraldi reeglid kehtivad ka õdede-vendade ja nende alanejate puhul.

Kõige täpsema ülevaate tehingukuludest saab notar anda siis, kui talle on teada kinnisvara väärtus, tehingu pooled ja kõik lisatingimused.

Kumb valida: kinkeleping või testament?

Need kaks lahendust täidavad erinevat eesmärki.

Kinkimise puhul antakse omand üle praegu, kinnisvara omaniku eluajal.

Pärast tehingut kuulub kinnisvara kingisaajale.

Testamendi puhul jääb vara praegusele omanikule ning testament määrab, kellele see peaks tulevikus pärimise käigus üle minema.

Seetõttu ei ole kõige olulisem küsimus:

„Kumb on odavam, kinkeleping või testament?“

Olulisem on küsida:

„Millal ma tegelikult soovin omandi üle anda?“

Kui inimene ütleb:

„Ma tahan, et pärast minu surma saaks korteri minu tütar,“

ei tähenda see, et korter tuleks tütrele juba täna kinkida.

Kui eesmärk on teha tütrest omanik kohe, võib kinkeleping olla sobiv lahendus.

Testamendi puhul jääb inimene ise kinnisvara omanikuks ning saab oma korraldusi hiljem muuta. Kinkimise puhul on omand juba teisele inimesele üle antud ja pelgalt ümbermõtlemisest ei piisa.

Eriti hoolikalt peaks seda otsust kaaluma inimene, kes soovib kinkida oma ainsa eluaseme.

Kas korter tuleks enne müüki sugulasele kinkida?

Mõnikord soovitakse kinnisvara kõigepealt lapsele või mõnele teisele sugulasele kinkida ja seejärel kohe müüki panna.

Seda ei tasu teha eeldusel, et kinkimine muudab müügi automaatselt lihtsamaks või maksude seisukohalt soodsamaks.

Kingituseks saadud kinnisvara soetamismaksumuse eripära tõttu võib hilisem maksukohustus kujuneda hoopis teistsuguseks, kui alguses arvati.

Kui lõppeesmärk on müük, tuleks enne kinkimist võrrelda kahte võimalikku lahendust.

Esimesel juhul müüb kinnisvara praegune omanik.

Teisel juhul kingitakse vara enne edasi ja müüjaks saab uus omanik.

Alles pärast võimalike maksutagajärgede võrdlemist on mõistlik otsustada, kumb variant sobib paremini.

Mida enne kinnisvara kinkimist kontrollida?

Enne notarile andmete saatmist tuleks mõned põhiküsimused enda jaoks selgeks teha.

Kes on kinnistusraamatusse kantud omanik?

Kas kinnisvara on ühe inimese lahusvara või abikaasade ühisvara?

Kas sellele on seatud hüpoteek, kasutusõigus, servituut, keelumärge või mõni muu koormatis?

Kas kinkija soovib pärast tehingut kinnisvara edasi kasutada või seal elada?

Kas kingisaaja plaanib kinnisvara lähiajal müüa?

Kas pooltel on veel kokkuleppeid, millest notar peaks enne lepingu koostamist teadma?

Praktikas on vajalikke tingimusi palju lihtsam õigesti vormistada enne tehingut kui hakata juba tekkinud olukorda hiljem parandama.

Korduma kippuvad küsimused

Kas vanemalt lapsele kingitud korterilt tuleb maksta tulumaksu?

Ei.

Korteri saamine kingitusena ei tekita eraisikule selle saamisel tulumaksukohustust.

Maksukohustus võib tekkida hiljem, kui uus omanik otsustab kinnisvara müüa.

Kas korteri saab kinkida alaealisele lapsele?

Alaealine võib olla kinnisvara omanik, kuid tema varaga seotud tehingutele kehtivad täiendavad esindamise ja lapse vara kaitsmise nõuded.

Selline tehing tuleks notariga enne eraldi läbi arutada.

Kas kinkida saab ainult osa korterist?

Jah.

Kinkida saab ka mõttelist osa kinnisasjast.

Sellisel juhul tekib või muutub kaasomand ning enne tehingut tasub mõelda sellele, kuidas kinnisvara edaspidi kasutatakse ja mis saab siis, kui üks omanikest soovib oma osa müüa.

Kas kinnisvara kinkimiseks on vaja abikaasa nõusolekut?

See sõltub abikaasade varasuhtest, kinnisvara omandamise viisist ja sellest, kas tegemist on perekonna eluasemega.

Kui kinnisvara on abikaasade ühisvara, ei saa üks abikaasa seda üldjuhul iseseisvalt kinkida.

Kas kinnisvara võib kinkida inimesele, kes ei ole sugulane?

Jah.

Kingisaaja ei pea olema kinkija sugulane.

Tehinguga seotud kulud võivad siiski erineda, muu hulgas riigilõivu osas.

Kas pärast korteri kinkimist võib kinkija sinna edasi elama jääda?

Jah.

Kui kinkija soovib oma elamisõigust õiguslikult kaitsta, tuleks notariga arutada isikliku kasutusõiguse seadmist ja selle kandmist kinnistusraamatusse.

Kas uus omanik võib kingitud korteri kohe maha müüa?

Üldjuhul võib omanik oma kinnisvara käsutada, kui seda ei piira kinnistusraamatusse kantud õigused või muud õiguslikud piirangud.

Enne müüki tuleks siiski kontrollida võimalikku tulumaksukohustust.

Kas kinkelepingu saab tühistada, kui sugulased lähevad tülli?

Tavalisest peretülist ei piisa.

Seadus näeb ette konkreetsed alused, mille esinemisel võib kinkija kinkelepingust taganeda, ning iga olukorda hinnatakse eraldi.

Kõige olulisem, mida meeles pidada

Kinnisvara kinkimine ei ole tehniliselt väga keeruline tehing. Pooled pöörduvad notari poole, sõlmivad lepingu ning uus omanik kantakse kinnistusraamatusse.

Olulisemad küsimused puudutavad seda, mis saab pärast tehingut.

Kui inimene kingib oma korteri, saab omanikuks teine inimene.

Kui kinkija soovib seal edasi elada, tuleks mõelda registrisse kantavale kasutusõigusele.

Kui kingisaaja plaanib kinnisvara müüa, tuleb enne hinnata võimalikku tulumaksukohustust.

Kui kinnisvaraga on seotud hüpoteek, abikaasade varasuhe või muud koormatised, tuleks need küsimused enne tehingut läbi vaadata.

Maaklerina puutun kingituseks või pärandina saadud kinnisvaraga sageli kokku järgmises etapis, kui omanik soovib selle müüki panna.

Just müügi ettevalmistamisel võib selguda, et aastaid tagasi ei pööratud kinkelepingu sõlmimisel piisavalt tähelepanu maksudele, kasutusõigusele või kinnistusraamatusse kantud koormatistele.

Seetõttu on enne kinkimist mõistlik küsida endalt mitte ainult:

„Kuidas me lepingu vormistame?“

vaid ka:

„Mida me tahame selle kinnisvaraga viie või kümne aasta pärast teha?“

Kui olete saanud kinnisvara kingituseks ja kaalute selle müüki, saan aidata hinnata objekti turuväärtust, vaadata üle müüki mõjutavad asjaolud ning selgitada välja, millised küsimused tuleks enne müügiprotsessi notarilt, pangalt või maksuspetsialistilt üle küsida.

Autorist

Pavel Kuusik, Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler

Tegelen elukondliku kinnisvara müügiga Tallinnas ja Harjumaal ning aitan kliente kogu müügiprotsessi vältel, alates turuhinna määramisest ja objekti ettevalmistamisest kuni läbirääkimiste, hindamise ja notaritehinguni.

Müüki jõuab regulaarselt kortereid, maju ja kinnistuid, mille praegune omanik on saanud kingituseks või pärandina.

Sellise vara puhul ei ole oluline ainult turuhind. Sama tähtsad võivad olla omandi tekkimise viis, kinnistusraamatusse kantud õigused ja koormatised ning võimalikud maksutagajärjed.

Kui plaanite kinnisvara müüki, saate minuga ühendust võtta veebilehe maaklerpavel.ee kaudu.

Seotud teemad

Kui uurite kinnisvara kinkimist seoses võimaliku tulevase müügiga, on kasulik lugeda ka kinnisvara müügi maksustamise, pärimise ning kinnisvara müügiks ettevalmistamise kohta.

Need teemad on omavahel tihedalt seotud, sest omandi saamise viis võib mõjutada nii dokumente, maksustamist kui ka tulevase müügitehingu ettevalmistamist.

Õiguslik alus ja allikad

Artikli koostamisel on lähtutud kehtivatest õigusaktidest ja ametlikest selgitustest, sealhulgas:

Võlaõigusseadus – kinkelepingu regulatsioon ja lepingust taganemise alused.

Asjaõigusseadus – kinnisvara omandi üleandmine, hüpoteek ja isiklik kasutusõigus.

Perekonnaseadus – abikaasade ühisvara, lahusvara ja perekonna eluasemega seotud piirangud.

Riigilõivuseadus – kinnistusraamatu kannetega seotud riigilõivud.

Samuti on kasutatud Maksu- ja Tolliameti selgitusi kingitud kinnisvara maksustamise kohta ning Notarite Koja teavet kinnisvaratehingute vormistamise kohta.

Märkus: artikkel on informatiivne ega asenda individuaalset õigus- ega maksunõustamist. Konkreetse tehingu õiguslikud ja maksualased tagajärjed sõltuvad asjaoludest. Lepingu tingimused tuleks kooskõlastada notariga ning keerulisemate maksuküsimuste puhul küsida vajadusel nõu Maksu- ja Tolliametilt või maksunõustajalt.