Korteri müümiseks ei pea omanik tingimata ise kohal viibima. Kui inimene elab püsivalt Soomes, Saksamaal, Hispaanias, Suurbritannias või mujal, saab suure osa müügiprotsessist korraldada distantsilt. Paljudel juhtudel ei ole vaja kohale sõita ei pildistamise, näitamiste ega isegi notaritehingu pärast.
Praktikas ei ole kaugus tavaliselt kõige suurem probleem. Olulisem on juba enne müügiga alustamist välja selgitada, kuidas omanik notaritehingus osaleb, kas korteri dokumendid on korras, kas kinnisvarale on seatud hüpoteek ning kes tegeleb kohapeal näitamiste ja hilisema valduse üleandmisega.
Kui need küsimused enne kuulutuse avaldamist läbi mõelda, ei erine välismaal elava omaniku korteri müük väga palju tavalisest müügitehingust.
Kas korterit saab müüa täielikult distantsilt?
Jah, paljudel juhtudel saab.
Võimalik on teha notariaaltoiminguid kaugtõestamise teel. See tähendab, et müüja osaleb notaritehingus videosilla kaudu. Kaugtõestamine on õiguslikult samaväärne notaribüroos kohapeal tehtava tõestamisega.
Võimalik on ka hübriidtõestamine. Näiteks võib ostja viibida notaribüroos Tallinnas, samal ajal kui müüja osaleb tehingus teisest riigist.
Oluline on siiski arvestada, et kaugtõestamine on võimalus, mitte kliendi automaatne õigus. Selle, kas konkreetset tehingut saab kaugtõestamise teel teha, otsustab notar.
Kaugtõestamiseks peab müüjal olema sobiv elektroonilise isikutuvastuse ja allkirjastamise vahend. Selleks saab kasutada ID-kaarti, digi-ID-d, mobiil-ID-d, Smart-ID-d, elamisloakaarti või e-residendi digi-ID-d.
Seetõttu tasub kaugtõestamise võimalus üle kontrollida juba müügiprotsessi alguses, mitte alles siis, kui ostja on leitud.
Mis saab siis, kui kaugtõestamine ei ole võimalik?
Üks võimalus on müüa korter esindaja kaudu.
Sel juhul annab omanik teisele inimesele õiguse enda nimel tehingus osaleda. Kinnisvara müümiseks ei piisa aga lihtsast kirjalikust volitusest või e-kirjast.
Kui seadus nõuab tehingult kindlat vormi, peab ka selle tehingu tegemiseks antud volitus olema samas vormis. Praktikas tähendab see kinnisvara müügi puhul nõuetekohases notariaalses vormis volitust.
Kui volitus vormistatakse välisriigis, tuleb arvestada ka selle riigi dokumentide tunnustamise reeglitega. Sõltuvalt riigist ja kehtivatest rahvusvahelistest lepingutest võib välisriigis välja antud notariaalne dokument vajada apostilli või legaliseerimist. Mõne riigiga kehtivad erandid.
Seetõttu ei soovita ma alustada sellest, et minna välisriigis notarisse, lasta volikiri valmis teha, maksta tõlke ja apostilli eest ning alles seejärel küsida notarilt, kas dokument sobib.
Mõistlikum on teha vastupidi. Kõigepealt tasub võtta ühendust notariga, kirjeldada olukorda ning täpsustada, milliseid volitusi dokument peab sisaldama ja millises vormis see tuleb esitada. Alles seejärel on mõistlik volikiri elukohariigis vormistada.
Nii saab vältida olukorda, kus välismaal koostatud ja juba tasutud volikiri ei anna esindajale konkreetse tehingu tegemiseks piisavaid õigusi.
Kas omanik peab korteri müügiks ettevalmistamise ajal kohal olema?
Üldjuhul mitte.
Kui maakleril on korterile ligipääs, saab kogu praktilise müügitöö teha omaniku kohalolekuta. Mina saan korraldada professionaalse pildistamise, valmistada ette kuulutuse, avaldada selle kinnisvaraportaalides, vastata huviliste küsimustele ning korraldada ja läbi viia näitamisi.
Omanikul ei ole vaja iga kord kohale sõita, kui keegi soovib korterit vaatama tulla.
Ka tavapäraste müükide puhul eelistan näitamisi teha ilma omaniku kohalolekuta. Nii saavad ostjad korterit rahulikult vaadata, omavahel arutada ja küsimusi esitada. Omanik ei pea samal ajal iga näitamise jaoks oma aega planeerima.
Pärast näitamisi annan omanikule tagasisidet ning edastan reaalsed pakkumised. Hinna ja teiste oluliste müügitingimuste üle otsustame loomulikult koos omanikuga.
Aga hindamisakt?
Hindamisakti vajab tavaliselt ostja, mitte müüja.
Kui ostja kasutab korteri ostmiseks pangalaenu, nõuab pank enamasti aktsepteeritud kinnisvarahindaja koostatud eksperthinnangut. Hindamisakti tellib sellisel juhul üldjuhul ostja oma panga jaoks.
Kui omanik ise elab välismaal, ei tekita ka see praktiliselt erilist probleemi. Saan hindajaga aja kokku leppida, tagada talle ligipääsu korterisse ning anda objekti kohta vajaliku info.
Omanik ei pea selleks kohale tulema.
Siin tasub eristada kahte asja: korteri tõenäolise turuhinna määramine enne müügi alustamist ja pangale esitatav ametlik eksperthinnang ei ole üks ja sama asi.
Millised dokumendid tasub enne müüki üle kontrollida?
See on üks olulisemaid etappe.
Enne kuulutuse avaldamist kontrollin tavaliselt kinnistusraamatu ja ehitisregistri andmeid, korteri pindala ja kasutusotstarvet, tegelikku planeeringut, võimalikke hüpoteeke ja muid koormatisi ning korteriühistuga seotud infot.
Samuti tasub teada, kas korteriühistul on laene, kas majas on lähiajal plaanis suuremaid remonditöid ning kas esineb muid asjaolusid, millest ostjat tuleb teavitada.
Eriti tähelepanelik tasub olla korteritega, mille planeeringut on kunagi muudetud.
Avatud köögi tegemine, seinte eemaldamine või ümbertõstmine, märgruumide muutmine ja muud ümberehitused tasub üle kontrollida enne, kui ostja läheb dokumentidega panka.
Kui probleem avastatakse alles pärast hinnas kokkuleppimist, võib see tehingut venitada või tekitada probleeme ostja finantseerimisega.
Välismaal elava omaniku puhul on dokumentide varajane kontroll eriti oluline. Paar päeva enne notaritehingut ei ole hea hetk avastada, et kusagilt on vaja kiiresti leida vana projekti, esitada täiendav dokument või hankida veel kellegi nõusolek.
Mis saab siis, kui korteril on hüpoteek?
Hüpoteegi olemasolu ei takista iseenesest korteri müümist.
Kui müüjal on pangalaen veel tagasi maksmata, tuleb enne tehingut pangaga suhelda ning saada vajalik info laenujäägi ja hüpoteegi lõpetamise tingimuste kohta.
Notaritehingus lepitakse kokku, kuidas ostuhind liigub. Vajadusel suunatakse osa rahast müüja pangale laenukohustuse täitmiseks ja ülejäänud summa müüjale. Koos tehinguga korraldatakse ka olemasoleva hüpoteegi kustutamiseks vajalikud toimingud.
Kui ka ostja kasutab kodulaenu, osaleb tehingu ettevalmistamises tema pank.
See, et müüja elab välismaal, ei muuda tehingu põhiloogikat. Lihtsalt osapooli, kelle vahel infot koordineerida, on rohkem: müüja, ostja, notar ning vajadusel mõlema poole pangad.
Seetõttu tasub olemasolevast laenust ja hüpoteegist notarile varakult teada anda.
Kuidas kaugtõestamisega notaritehing toimub?
Enne tehingut edastatakse notarile poolte andmed ja kogu oluline info müüdava kinnisvara kohta.
Notar peab teadma müügihinda, tasumise korda, valduse üleandmise tähtaega, korterisse jäävat mööblit ja tehnikat, müüjale teadaolevaid puudusi ning muid olulisi kokkuleppeid.
Enne tehingut saavad pooled tutvuda lepingu projektiga.
Kokkulepitud ajal liitub müüja e-notari keskkonnas kaugtõestamisega. Notar suhtleb osalejatega videosilla kaudu, tutvustab tehingut ning pooltel on võimalik notarile küsimusi esitada. Pärast dokumendi ülevaatamist saadab notar selle osalejatele allkirjastamiseks ning see allkirjastatakse kaugtõestamise keskkonnas.
Seega võib täiesti tavapäraselt juhtuda, et ostja istub notaribüroos Tallinnas, samal ajal kui müüja osaleb tehingus oma kodust Soomes või Saksamaal.
Kuidas müüja raha kätte saab?
Ostuhinna tasumise kord pannakse kirja notariaalsesse lepingusse.
Täpne lahendus sõltub konkreetsest tehingust. Raha võib liikuda vastavalt lepingus kokkulepitule otse või kasutada võib notari deposiitkontot.
Kui korteriga on seotud pangalaen, võib osa müügihinnast minna otse pangale olemasoleva kohustuse tasumiseks.
Kui müüja soovib saada raha välisriigi pangakontole, tasub kontoandmed notarile aegsasti edastada. Samuti tuleb arvestada sellega, et pank võib suurema rahvusvahelise makse korral küsida raha päritolu tõendavaid dokumente. Kinnisvara müügi puhul on selle aluseks tavaliselt müügitehingut tõendav dokument.
Kes annab korteri ja võtmed ostjale üle?
See küsimus kipub mõnikord alles pärast notaritehingut meelde tulema.
Notarilepingu sõlmimine ja korteri füüsiline üleandmine ostjale on kaks eri etappi.
Lepingus lepitakse tavaliselt kokku, millal peab müüja korteri valduse ostjale üle andma. Üleandmisel fikseeritakse arvestite näidud, antakse üle võtmed ning sageli koostatakse valduse üleandmise akt. Samuti kontrollitakse, et korterisse jääks müügilepingus kokkulepitud mööbel ja tehnika.
Kui omanik elab välismaal, saab ka selle osa korraldada kohapealse esindaja kaudu.
Saan ostjaga üleandmise aja kokku leppida, korteri enne üleandmist üle vaadata, fikseerida näidud, koguda kokku võtmed ja korraldada üleandmise vastavalt notarilepingus kokkulepitule.
Omanik ei pea ainult võtmete üleandmise pärast kohale sõitma.
Kas välismaal elav omanik peab korteri müügilt tulumaksu maksma?
Siin ei ole kõigile müüjatele ühte vastust.
Kõigepealt tuleb eristada inimese elukohta ja tema maksuresidentsust. See, et inimene füüsiliselt elab välismaal, ei anna üksi vastust sellele, kuidas tema konkreetset müügitehingut maksustatakse.
Kui mitteresident müüb siin asuva kinnisvara ja teenib müügist maksustatavat kasu, kuulub see kasu üldjuhul siin maksustamisele. Maksulepingust sõltub, kuidas välditakse sama tulu topeltmaksustamist müüja residentsusriigis.
Tulumaksu ei arvestata kogu korteri müügihinnalt.
Lihtsustatud kujul on arvutus järgmine:
müügihind – soetamismaksumus – dokumentaalselt tõendatud võõrandamisega seotud kulud = maksustatav kasu.
Soetamismaksumusse võivad kuuluda ka dokumentaalselt tõendatud vara omandamise ja parendamise kulud. Müügiga otseselt seotud kuludena võib arvesse võtta näiteks maakleritasu ja notaritasusid. 2026. aastal on tulumaksumäär 22%.
Oluline erand puudutab inimese elukoha müüki.
Kui müüdav korter oli tegelikult omaniku elukoht ning maksuvabastuse tingimused on täidetud, võib müügist saadud kasu olla tulumaksuvaba. See ei sõltu ainult rahvastikuregistrisse märgitud aadressist, vaid tegelikest asjaoludest.
Ka mitteresidendi puhul võib tekkida olukord, kus inimene elas enne välismaale kolimist oma korteris ning müüb selle pärast residentsuse muutumist. Sellisel juhul võib elukoha müügi maksuvabastus olla rakendatav, kuid seda hinnatakse konkreetsete asjaolude põhjal.
Kui maksumaksja müüb kahe aasta jooksul rohkem kui ühe elukoha, saab maksuvabastust kasutada ainult esimesele võõrandamisele.
Kui mitteresidendil tekib maksustatav kasu, tuleb see deklareerida. Kinnisvara võõrandamisest saadud kasu deklareeritakse üldjuhul vormil V1 ning deklaratsiooni tähtaeg on müügile järgneva aasta 30. aprill.
Lisaks tuleb arvestada selle riigi maksureeglitega, mille resident müüja on. Topeltmaksustamise vältimise viis sõltub vastava riigiga sõlmitud maksulepingust.
Seetõttu tasub maksuküsimus suurema tehingu puhul alati konkreetse müüja olukorra põhjal üle kontrollida.
Mis teeb välismaal elava omaniku korteri müügi keerulisemaks?
Minu kogemuse järgi ei ole peamine probleem tavaliselt see, et omanik asub tuhande kilomeetri kaugusel.
Probleemid tekivad pigem siis, kui mõni oluline asjaolu avastatakse liiga hilja.
Näiteks võib müüja arvestada kaugtõestamisega, kuid tema ID-kaart või muu vajalik autentimisvahend ei ole enam kehtiv. Võib selguda, et kinnisvara on seotud abieluvaraliste küsimustega ja notar vajab täiendavaid andmeid või nõusolekuid.
Korteril võib olla vana hüpoteek. Tegelik planeering ei pruugi vastata ehitisregistri andmetele. Korter võib olla saadud päranduseks, kuid mõni vajalik toiming ei ole veel lõpule viidud.
Samuti tuleb ette olukordi, kus omanik on välismaal juba volikirja vormistanud, kuid selle sisu ei võimalda esindajal kõiki kavandatud tehinguga seotud toiminguid teha.
Ükski neist asjaoludest ei tähenda automaatselt, et korterit ei saa müüa. Küll aga võivad need tehingut märgatavalt edasi lükata, kui probleem selgub alles viimasel hetkel.
Seetõttu eelistan välismaal elava omaniku kinnisvara müügi puhul alustada dokumentide kontrollimisest, mitte kuulutuse avaldamisest.
Kuidas kogu protsess praktikas välja näeb?
Kõigepealt annab omanik mulle korteri kohta põhiinfo ning räägime läbi objekti, võimaliku turuhinna ja koostöö tingimused.
Seejärel kontrollin kinnisvaraga seotud peamisi andmeid ja dokumente.
Pärast seda korraldan pildistamise, koostan müügikuulutuse ning alustan aktiivset müüki.
Vastan huviliste küsimustele, suhtlen potentsiaalsete ostjatega ja viin näitamised ise läbi. Omanik saab minult tagasisidet ning info tehtud pakkumiste kohta.
Kui sobiv ostja on leitud, lepime kokku hinna ja teised tehingu olulised tingimused.
Kui ostja kasutab pangafinantseerimist ja tema pank vajab hindamisakti, korraldan hindajale ligipääsu korterisse.
Seejärel algab notaritehingu ettevalmistamine. Edastan notarile vajaliku info, suhtlen ostjaga ning vajadusel koordineerin protsessi pankadega.
Omanik liitub protsessiga seal, kus on vaja tema otsust, kinnitust või allkirja.
Pärast notaritehingut jääb korraldada korteri valduse füüsiline üleandmine uuele omanikule.
Seega ei ole välismaal elaval omanikul vaja üksnes korteri müümise pärast mitu korda kohale sõita. Sobivate asjaolude korral saab kogu protsessi alates müügi ettevalmistamisest kuni notaritehingu ja võtmete üleandmiseni korraldada ilma omaniku kohal viibimiseta.
Kui elad välismaal ja soovid korteri maha müüa
Esimese asjana ei soovita ma lennupileteid osta ega välismaal volikirja vormistama minna.
Kõigepealt tasub vaadata üle korteri dokumendid ja välja selgitada, milline tehingu korraldus sinu olukorras kõige paremini sobib.
Kui sinu kinnisvara asub Tallinnas, Maardus või nende lähiümbruses ning elad ise praegu välismaal, võid minuga ühendust võtta.
Saan võtta enda peale kogu kohapealse müügitöö: kontrollida objekti kohta käivat infot ja dokumente, korraldada professionaalse pildistamise, koostada ja avaldada kuulutused, teha näitamisi, pidada ostjatega läbirääkimisi, korraldada ostja hindajale ligipääsu, koordineerida notaritehingu ettevalmistamist ning pärast müüki korteri uuele omanikule üle anda.
Kaugus on sellise tehingu puhul harva kõige suurem probleem. Palju olulisem on see, et kohapeal oleks inimene, kes hoiab kogu protsessil silma peal alates müügi ettevalmistamisest kuni võtmete üleandmiseni.
Kui korteri müügiga on kiire, võid eraldi kaaluda korteri kiirostu investorile Tallinnas.
