Kujutage ette olukorda. Noorpaar üürib Tallinnas kahetoalise korteri, mille üür on 700 eurot kuus. Kommunaalkuludeks lisandub keskmiselt veel 150 eurot. Mõlemad käivad tööl, jagavad kulud omavahel ära ja kõik sujub.
Pool aastat hiljem otsustab paar lahku minna.
Mees pakib oma asjad kokku ja kolib välja. Naine jääb senisesse korterisse elama. Esmapilgul tundub kõik loogiline. Kuna naine elab korteris edasi, peaks ka üüri maksmine olema nüüd tema kohustus.
Kuu möödub, kuid korteriomaniku kontole raha ei laeku. Omanik võtab endise üürnikuga ühendust ja saab vastuseks:
„Ma ei ela seal enam. Miks mina peaksin maksma?”
Küsimus on täiesti arusaadav. Inimene on välja kolinud, tal pole enam korteri võtmeid ja ta maksab juba uue elukoha eest.
Paraku ei tähenda väljakolimine automaatselt üürilepingust tulenevate kohustuste lõppemist.
Eesti õiguse järgi on paarisuhte lõppemine ja üürilepingu lõppemine kaks erinevat asja. Teatud olukordades võib inimene vastutada ka sellise korteri üüri eest, kus ta enam ei ela.
Kõik sõltub eelkõige sellest, kes on üürilepingu sõlminud ja millised kohustused on lepinguga võetud.
Kui üürilepingule on alla kirjutanud mõlemad
Alustame olukorrast, kus nii mees kui ka naine on üürilepingus märgitud üürnikena.
Koos elades maksid nad kumbki 350 eurot kuus. Pärast lahkuminekut kolib mees välja, kuid naine jääb korterisse ja jätab üüri maksmata.
Kas omanik võib nõuda kogu tasumata üüri mehelt?
Jah, kui üürnikud vastutavad kohustuse täitmise eest solidaarselt.
Võlaõigusseaduse § 65 kohaselt eeldatakse solidaarvastutust muu hulgas juhul, kui mitu isikut võtavad lepinguga ühiselt kohustuse täita sama kohustus.
Mida see tegelikult tähendab?
Kui mõlemad üürnikud vastutavad solidaarselt 700-eurose üüri maksmise eest, võib üürileandja nõuda kogu tasumata summa ükskõik kummalt neist.
Ta ei pea esitama ühele inimesele 350-eurost ja teisele samuti 350-eurost nõuet.
Näiteks kui mees on juba kuu aega mujal elanud ja naine jätab üüri maksmata, võib omanik nõuda kogu 700 eurot mehelt.
Loomulikult ei saa üürileandja sama võlga kaks korda sisse nõuda.
Kui üks endistest partneritest tasub kogu summa, võib tal omakorda tekkida õigus nõuda teiselt partnerilt osa makstud rahast tagasi.
Seda küsimust reguleerib võlaõigusseaduse § 69. Üldreeglina peavad solidaarsed võlgnikud omavahelistes suhetes kohustust täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti.
Seejuures võivad rolli mängida ka endiste partnerite kokkulepped ja konkreetsed asjaolud.
Seega võib suhe olla lõppenud, kuid ühised rahalised kohustused kestavad edasi.
Üürileandjale saadetud sõnumist „Ma kolisin välja” ei pruugi nende lõpetamiseks piisata.
Aga kui leping on ainult ühe inimese nimel?
Vaatame teist olukorda.
Mees üürib korteri ja sõlmib omanikuga lepingu enda nimel. Mõne aja pärast kolib tema juurde elukaaslane.
Nad maksavad koos arveid, ostavad mööblit ja jagavad igapäevaseid kulutusi. Kõik toimib nagu tavalises ühises majapidamises.
Siis lähevad nad lahku.
Mees kolib välja, kuid naine soovib korterisse edasi jääda.
Kes peab nüüd üüri maksma?
Kui üürileping on sõlmitud ainult mehega ja uusi kokkuleppeid ei ole tehtud, vastutab lepingu täitmise eest üldjuhul endiselt mees.
Isegi siis, kui korteris elab tegelikult tema endine elukaaslane.
See, et teine inimene on korteris elanud või omaniku kontole üüriraha kandnud, ei muuda teda automaatselt algse üürilepingu pooleks.
Samas tuleb arvestada, et Eestis ei pea üürileping alati olema kirjalik. Lepingulised suhted võivad teatud juhtudel tekkida ka poolte käitumise ja suuliste kokkulepete põhjal.
Näiteks kui omanik ja korterisse jäänud inimene on omavahel selgelt kokku leppinud uue üürisuhte, tuleb hinnata juba neid kokkuleppeid.
Kuid pelgalt asjaolust, et üks inimene lahkus ja teine jäi, ei saa järeldada, et üürileping on automaatselt ümber vormistatud.
Seetõttu soovitan sellistes olukordades kõik muudatused üürileandjaga kirjalikult kokku leppida.
Kas üürilepingu saab lihtsalt endise elukaaslase nimele vormistada?
Jah, kuid selleks on vaja üürileandja nõusolekut.
Võlaõigusseaduse § 290 võimaldab üürnikul anda üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused üle teisele inimesele. Üürileandja nõusolek peab olema antud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Praktikas võib selleks sõlmida kolmepoolse kokkuleppe, mille allkirjastavad senine üürnik, uus üürnik ja korteriomanik.
Aga siin on üks oluline nüanss, mida paljud ei tea.
Isegi pärast üürilepingu üleandmist jääb esialgne üürnik seaduse järgi üldjuhul uue üürnikuga solidaarselt vastutama.
See vastutus ei kesta siiski lõputult.
Võlaõigusseaduse § 290 järgi lõpeb esialgse üürniku vastutus ajal, mil üürileandja võis üürilepingu esimest korda üles öelda, või lepingu lõppemisel. Igal juhul lõpeb vastutus hiljemalt kahe aasta möödumisel lepingu üleandmisest.
See ei tähenda, et inimene peab tingimata kaks aastat endise elukaaslase üürivõlgade eest vastutama. Vastutuse tegelik kestus sõltub lepingu tingimustest ja asjaoludest.
Just seetõttu tuleks lepingu üleandmisel üürileandjaga eraldi kokku leppida, kas ja millises ulatuses vabastatakse senine üürnik edasistest kohustustest.
Võimalik on ka teine lahendus.
Pooled võivad senise lepingu kokkuleppel lõpetada ning omanik saab sõlmida korterisse jääva inimesega täiesti uue üürilepingu.
Sellisel juhul tuleb selgelt fikseerida, millal vana leping lõpeb, kas varasemaid võlgnevusi on tekkinud ning mis saab tagatisrahast.
Kui algse lepingu on sõlminud kaks inimest, on olukord veidi teistsugune. Siis tuleb kokku leppida ühe üürniku lepingust lahkumises ja tema vabastamises edasistest kohustustest.
Peamine on see, et ühe inimese väljakolimine ei muudaks lepingut üksnes poolte oletuste põhjal.
Kas lahkumineku tõttu võib üürilepingu ennetähtaegselt lõpetada?
Oletame, et paar sõlmis aastase üürilepingu.
Neli kuud hiljem minnakse lahku ja kumbki ei soovi enam korteris elada.
Kas piisab sellest, kui omanikule teatada, et korterit pole enam vaja?
Mitte tingimata.
Siin tuleb eristada tähtajalist ja tähtajatut üürilepingut.
Tähtajaline üürileping kehtib üldjuhul kokkulepitud tähtaja lõpuni. Enne seda saab lepingu lõpetada poolte kokkuleppel või seaduses ettenähtud alusel erakorraliselt üles öelda.
Paarisuhte lõppemine ei anna iseenesest automaatset õigust tähtajalist lepingut lõpetada.
Teisisõnu, üürnike isiklik elu võib olla täielikult muutunud, kuid see ei tähenda, et üürileandja peaks nad tingimata lepingulistest kohustustest vabastama.
Tähtajatu üürilepingu korral on olukord lihtsam.
Võlaõigusseaduse § 312 järgi on eluruumi tähtajatu üürilepingu korraline ülesütlemistähtaeg üldjuhul vähemalt kolm kuud.
Ülesütlemisel tuleb järgida seaduses sätestatud vorminõudeid ja muid kohaldatavaid tingimusi.
Kui leping on sõlmitud kahe üürnikuga, ei tähenda ühe inimese väljakolimisest teatamine automaatselt seda, et tema lepingulised kohustused lõpevad ja teise inimese suhtes jääb kõik muutumatult kehtima.
Selline muudatus tuleb eraldi läbi rääkida.
Abielus või registreeritud kooselus olevate inimeste puhul tuleb arvestada veel ühe erisusega.
Võlaõigusseaduse § 325 järgi vajab üürnik eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks temaga selles eluruumis koos elava abikaasa või registreeritud elukaaslase nõusolekut.
Ka see nõusolek peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
See nõue ei laiene automaatselt kõigile paaridele, kes elavad koos ilma abielu või registreeritud kooseluta.
Seega võib suhte õiguslik vorm mõjutada ka üürilepingu lõpetamise korda.
Kellele jääb tagatisraha?
Oletame, et paar maksis korterit üürides 700 eurot tagatisraha.
Kumbki kandis omanikule 350 eurot.
Pärast lahkuminekut kolib mees välja ja palub omanikul oma 350 eurot tagasi maksta.
Naine jääb korterisse edasi elama ja üürileping kehtib endiselt.
Kas omanik peab mehele kohe raha tagastama?
Mitte tingimata.
Tagatisraha eesmärk on tagada üürilepingust tulenevate kohustuste täitmine. See, kes raha alguses üle kandis, ei tähenda automaatselt, et tal tekib väljakolimisel õigus vastav summa kohe tagasi saada.
Tagatisraha puudutavad reeglid on sätestatud võlaõigusseaduse §-s 308.
Seaduse kohaselt võib üürnik nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu.
Kui leping aga jätkub, tuleb ühe inimese lahkumisel tagatisraha küsimus eraldi lahendada.
Näiteks võib korterisse jääv inimene hüvitada endisele partnerile tema esialgse sissemakse.
Samal ajal tuleks kirjalikult fikseerida, kellel on lepingu lõppedes õigus üürileandjalt tagatisraha tagasi nõuda.
Siin on veel üks võimalik vaidluskoht.
Oletame, et ühise elamise ajal said kahjustada köögitasapind ja diivan.
Pärast lahkuminekut kolib üks inimene välja, teine aga kasutab korterit veel aasta.
Kui üürileping lõpuks lõpeb, avastab omanik kahjustused ja soovib nende hüvitamist.
Kes vastutab?
Kui korteri seisukorda ei ole ühe üürniku lahkumisel fikseeritud, võib hiljem olla keeruline välja selgitada, millal kahjustused tekkisid ja kes nende eest vastutab.
Seepärast soovitan ka sellises olukorras koostada korteri ülevaatuse akti ning teha fotod.
Seda isegi juhul, kui korter jääb teise inimese kasutusse ja täielikku üleandmist ei toimu.
Korralikult dokumenteeritud seisukord aitab vältida hilisemaid vaidlusi.
Kas omanik võib pärast paari lahkuminekut nõuda korteri vabastamist?
Kujutame ette, et korterit üüris kaks töötavat inimest.
Koos oli neil lihtne maksta 700 eurot üüri ja katta kõik muud elamiskulud.
Pärast lahkuminekut kolib üks partner välja. Teine jääb korterisse ning peab edaspidi kõik kulud üksi kandma.
Omanik hakkab muretsema, kas korterisse jäänud inimene suudab üüri korrektselt maksta.
Kas ta võib nõuda korteri vabastamist?
Ainuüksi paarisuhte lõppemine ei anna üürileandjale õigust lepingut kohe lõpetada.
Võlaõigusseaduse § 327 käsitleb olukordi, kus üürilepingu ülesütlemine võib olla vastuolus hea usu põhimõttega.
Seaduses on muu hulgas nimetatud üürniku perekonnaseisu muutumist, kui sellest ei tulene üürileandjale oluliselt kahjulikke tagajärgi.
Samas tuleb arvestada, et iga paarisuhte lõppemine ei tähenda automaatselt perekonnaseisu muutumist õiguslikus tähenduses.
Samuti ei anna see säte üürnikule tingimusteta õigust korterisse jääda.
Kui üürnik jätab üüri maksmata või rikub muid lepingulisi kohustusi, võivad üürileandjal tekkida seadusest tulenevad õigused lepingu lõpetamiseks.
Tähtajatu lepingu puhul on võimalik ka korraline ülesütlemine, kuid see peab vastama seaduse nõuetele ega tohi olla vastuolus hea usu põhimõttega.
Seepärast ei soovita ma üürileandjatel teha otsuseid üksnes oletuse põhjal, et üksinda elav inimene ei pruugi enam üüri maksmisega toime tulla.
Mõistlikum on olukord üürnikuga läbi rääkida, selgitada välja tema edasised plaanid ja vajaduse korral leppida kokku uued tingimused.
Mida teha, kui üks partner kolib välja?
Oma töös kinnisvaramaaklerina soovitan sellistes olukordades tegutseda võimalikult kiiresti.
Kõigepealt tasub üle vaadata üürileping.
Kes on selles märgitud üürnikena? Kas leping on tähtajaline või tähtajatu? Millised on poolte kohustused ja kuidas on reguleeritud lepingu lõpetamine?
Seejärel tuleb välja selgitada, kes soovib korterisse edasi jääda.
Kui üks partner lahkub ja teine jääb, tuleks sellest üürileandjaga rääkida ning leida sobiv viis lepinguliste suhete korrastamiseks.
Sõltuvalt olukorrast võib lahenduseks olla senise lepingu muutmine, üürilepingu üleandmine või vana lepingu lõpetamine ja uue sõlmimine.
Samuti soovitan fikseerida väljakolimise kuupäeva, korteri seisukorra, mõõdikute näidud ja võimalikud võlgnevused.
Eraldi tuleb lahendada tagatisraha küsimus.
Kui endised partnerid lepivad omavahel kokku, kes tasub teatud arved või hüvitab kahjustused, on mõistlik ka see kokkulepe kirja panna.
Oluline on siiski mõista, et kahe endise partneri omavaheline kokkulepe ei muuda automaatselt nende kohustusi üürileandja ees.
Selleks tuleb vajaduse korral muuta ka üürilepingut.
Mida võiks läbi mõelda juba enne korteri üürimist?
Kui paar tuleb esimest korda korterit vaatama, räägitakse enamasti hoopis muudest asjadest.
Kas asukoht sobib? Kui kaua võtab tööle sõitmine aega? Kuhu paigutada diivan? Kas riietele ja muudele asjadele on piisavalt ruumi?
Võimalikust lahkuminekust ei taha keegi mõelda.
See on täiesti mõistetav.
Aga üürileping peaks kaitsma poolte huve ka siis, kui elu ei lähe plaanipäraselt.
Kui korteri üürivad kaks inimest, tasub kohe alguses kokku leppida, kes on lepingu pooled, kuidas tasutakse üüri ja kõrvalkulusid ning kuidas toimitakse juhul, kui üks inimene soovib välja kolida.
Samuti võiks läbi mõelda tagatisraha maksmise ja selle võimaliku jaotamise.
Loomulikult ei ole võimalik kõiki elus ette tulevaid olukordi lepingusse kirja panna.
Kuid selged kokkulepped vähendavad vaidluste ohtu ja aitavad vajaduse korral olukorra kiiremini lahendada.
Eriti oluline on see tähtajalise üürilepingu puhul, mida ei saa ilma mõjuva põhjuseta lihtsalt ennetähtaegselt üles öelda.
Mida sellest kõigest järeldada?
Paarisuhte lõppemine võib tähendada ühise elu lõppu, kuid üürilepingust tulenevad kohustused ei kao iseenesest.
Kui lepingule on alla kirjutanud mõlemad partnerid, võib väljakolinud inimene solidaarvastutuse korral vastutada üürimaksete eest ka pärast lahkumist.
Kui lepingu sõlmis ainult üks inimene, jääb üldjuhul just tema üürileandja ees vastutavaks seni, kuni lepingut ei ole nõuetekohaselt muudetud või lõpetatud.
Kui pooled soovivad lepingu teisele inimesele üle anda, tuleb arvestada ka esialgse üürniku võimaliku edasise vastutusega.
Samuti tuleb eraldi lahendada tagatisraha, võimalike võlgnevuste ja korteri seisukorraga seotud küsimused.
Minu soovitus on lihtne.
Lahku minnes tasub lisaks sellele, kes saab endale diivani, televiisori või kohvimasina, kindlasti kokku leppida ka selles, kes vastutab edaspidi üürilepingu eest.
Mööbli jagamises võib kokkuleppele jõuda üsna kiiresti.
Aga kohustus maksta iga kuu 700 eurot võib lõppenud suhet veel pikalt meelde tuletada.
Korrektselt vormistatud kokkulepped kaitsevad nii üürnike kui ka korteriomaniku huve.
Allikad:
- Võlaõigusseadus, eelkõige §-d 65, 69, 290, 308, 309, 311, 312, 313, 325 ja 327.
https://www.riigiteataja.ee/akt/v%C3%B5s - Justiits- ja Digiministeerium. Nõuandeid üürilepingu sõlmimiseks.
https://www.justdigi.ee/nouandeid-uurilepingu-solmimiseks - Jurist Aitab. Eluruumi üürilepingu üleandmine, 30.04.2024.
https://www.juristaitab.ee/ru/node/4603
Artikkel on informatiivse iseloomuga. Konkreetse vaidluse lahendamisel tuleb lähtuda üürilepingu tingimustest ja juhtumi asjaoludest.
