Enne korteri müüki hakkab omanik sageli oma kodu vaatama tavapärasest kriitilisema pilguga. Järsku jäävad silma kulunud põrand, vananenud tapeet, määrdunud seinad ja köögimööbel, mis ei näe enam kuigi värske välja. Tekib üsna loogiline mõte: kui korter enne müüki korda teha, saab selle eest paremat hinda küsida.

Ostja vaatab sama korterit teise pilguga. Tema ei tea, kui palju remont maksma läks, ega tunne selle vastu emotsionaalset sidet. Ta võrdleb korterit teiste müügipakkumistega, hindab kogu ostuga kaasnevat kulu ning arvutab mõttes maha kõik tööd, mida tal tuleb pärast tehingut ise teha.

Seejuures ei pruugi müüja ettekujutus heast remondist ostja maitsega üldse kokku minna. Müüjale tundub uus köök väärtusliku lisana, ostja võib aga juba esimesel vaatamisel mõelda, kuidas selle välja vahetab.

Seetõttu ei ole kõige olulisem küsimus, kas enne müüki tuleks remonti teha. Palju mõistlikum on küsida, millised tööd aitavad korteri eest paremat hinda saada ja millised vähendavad lihtsalt müüja lõplikku tulu.

Üht vastust sellele küsimusele ei ole. Praktikas on tavaliselt kolm võimalust: müüa korter olemasolevas seisukorras, teha enne müüki väike värskendus või võtta ette põhjalik remont. Kõik kolm võivad olla õiged valikud, kuid erinevates olukordades.

Korteri müümine olemasolevas seisukorras

Remonti vajav korter ei ole tingimata halb müügiobjekt. Mõnikord on selle seisukord hoopis selge ja arusaadav osa pakkumisest.

Ostja näeb vana viimistlust, kulunud sanitaartehnikat ja tühje ruume, kuid saab samal ajal võimaluse kujundada korter algusest peale enda vajaduste järgi. Ta ei pea maksma kinni eelmise omaniku valitud köögimööblit, värvilahendusi või põrandakatet, mille ta pärast ostu niikuinii eemaldaks.

Remondita müük on eriti loogiline siis, kui korter vajab põhjalikku uuendamist. Kui vahetamist vajavad elektrijuhtmestik, torustik, põrandad, sanitaartehnika ja siseviimistlus, ei muuda kiire seinte värvimine korteri tegelikku seisukorda paremaks. Tulemus võib jääda isegi veider: värskelt värvitud seinte kõrval on vana elektrikilp, vajunud põrand ja aastakümneid kasutatud vannituba.

Sellises olukorras on ausam näidata korterit sellisena, nagu see on, ning määrata selle seisukorrale vastav hind. Remonti vajavate korterite ostjad oskavad üldjuhul tööde maksumust hinnata. Neid huvitavad eelkõige planeering, korteri suurus, maja asukoht, korrus, rõdu olemasolu, parkimisvõimalused ja korteriühistu seis.

Remondita müük võib olla mõistlik ka siis, kui omanik soovib tehinguni jõuda võimalikult kiiresti. Põhjalik remont võib kesta mitu kuud. Selle aja jooksul tuleb tasuda kommunaalkulusid, leida töötegijad, osta materjale ja lahendada ootamatuid probleeme. Pärast tööde lõppu tuleb korter alles müüki panna ning ostja leida.

Kõrgem müügihind ei pruugi sellisel juhul katta tehtud kulutusi, ajakulu ja riske.

Korteri müümine olemasolevas seisukorras ei tähenda siiski, et selle võib jätta koristamata ja asju täis. Ka kapitaalremonti vajav korter tuleb müügiks ette valmistada. Prügi ja üleliigsed esemed tuleks välja viia, aknad pesta, ebameeldivad lõhnad eemaldada ning ruumides tagada korralik valgustus.

Ostja peab saama aru, millist korterit talle pakutakse.

Tühi ja puhas remonti vajav korter mõjub sageli paremini kui sama korter vana mööbli, kastide, vaipade ja aastatega kogunenud asjadega. Segadus muudab ruumid visuaalselt väiksemaks ning jätab ostjale mulje, et pärast tehingut tuleb tal lisaks remondile hakata tegelema ka korteri tühjendamisega.

Kosmeetiline värskendus enne müüki

Väike kosmeetiline värskendus annab enamasti kõige parema tulemuse võrreldes tehtud kulutustega.

Eesmärk ei ole vana korterit uueks muuta. Pigem tuleb eemaldada visuaalne müra, parandada silmatorkavad puudused ja jätta mulje, et korterit on korralikult hoitud ning sinna saab vajaduse korral kohe sisse kolida.

Selline lähenemine sobib korterile, mille tehniline seisukord on normaalne, planeering toimiv ja peamised süsteemid korras, kuid siseviimistlus on aja jooksul kulunud. Seintel võivad olla plekid, vannitoa silikoon võib olla tumenenud, mõni ukselink logiseb, lambipirn ei põle või ruumid on lihtsalt liiga palju mööblit täis.

Üksikult tunduvad need väikeste puudustena. Koos võivad need aga jätta ostjale mulje, et korterit ei ole korralikult hooldatud.

Määrdunud sein ei tähenda ostja jaoks ainult seda, et see tuleb üle värvida. Tal võib tekkida küsimus, kas samasuguse ükskõiksusega on suhtutud ka torustikku, elektrisüsteemi või teistesse asjadesse, mida lühikese vaatamise ajal kontrollida ei saa.

Enne müüki tasub tavaliselt:

  • teha põhjalik koristus;
  • viia välja üleliigsed esemed ja osa mööblist;
  • eemaldada tubaka, niiskuse või koduloomade lõhn;
  • vahetada läbi põlenud lambipirnid;
  • kinnitada lahtised pistikupesad, lülitid, liistud ja ukselingid;
  • värskendada kahjustatud seinapindu;
  • vahetada tumenenud silikoon;
  • parandada tilkuv kraan või halvasti sulguv uks;
  • korrastada rõdu, panipaik ja esik.

Sellised tööd ei pruugi korteri turuväärtust automaatselt mitme tuhande euro võrra tõsta. Küll aga vähendavad need põhjuseid, millele ostja saab hinnaläbirääkimistel tugineda.

See on oluline erinevus. Müügiks tehtud ettevalmistus ei pea alati hinda juurde andma. Vahel seisneb selle väärtus selles, et korterit ei ole vaja pärast iga vaatamist odavamaks lasta.

Kosmeetiline värskendus mõjutab otseselt ka kuulutuse fotosid. Ostja puutub kõigepealt kokku mitte korteri, vaid selle müügikuulutusega. Kui seinad paistavad piltidel määrdunud, toad on mööblit täis ja valgustus muudab ruumid hämaraks, ei pruugi ostja vaatamiseni üldse jõuda. Ta avab lihtsalt järgmise pakkumise.

Värskendus peab olema terviklik. Ei ole mõtet ühte tuba laitmatult korda teha, kui ülejäänud korter näeb selle kõrval veel kehvem välja. Samuti tasub vältida väga erksaid värve, odavaid materjale ja juhuslikke sisekujunduslahendusi.

Eesmärk ei ole ostjat disainiga üllatada. Tal peab olema lihtne ruume hinnata ja kujutada ette, kuidas tema ise selles korteris elaks.

Põhjalik remont enne müüki

Esmapilgul tundub põhjalik remont kõige kindlama viisina korteri väärtuse tõstmiseks. Tegelikult tehakse just siin kõige kallimaid vigu.

Remondi maksumus ja korteri turuhinna tõus ei ole üks ja sama asi. Kui omanik kulutab remondile 30 000 eurot, ei tähenda see automaatselt, et korteri müügihind tõuseb sama summa võrra. Ostja ei pea hüvitama kõiki ehitusmaterjalide, transpordi ja tööjõu arveid.

Igal korteril on oma hinnalagi, mida mõjutavad maja tüüp, asukoht, korteri suurus, korrus, planeering ja hoone üldine seis. Hea remont võib viia korteri oma segmendi hinnavahemiku ülemisse ossa, kuid sellest vahemikust täielikult välja murda on keeruline.

Ostja arvestab endiselt maja asukohta, ehitusaastat, korrust, lifti olemasolu, parkimisvõimalusi, kõrvalkulusid ja korteriühistu tegevust. Kallis köök ei tekita majja lifti. Kvaliteetne vannitoaplaat ei lisa korterile rõdu. Disainvalgustus ei muuda maja asukohta.

Põhjalik remont võib end õigustada siis, kui korter ostetakse algusest peale investeerimisprojektina. Sellisel juhul arvutatakse juba enne tööde alustamist läbi ostuhind, remondi maksumus, finantseerimiskulud, maksud, vahendustasu, eeldatav müügiperiood ja võimalik kasum.

Teistsugune olukord tekib siis, kui omanik teeb remondi enda maitse järgi ja üritab hiljem kõik kulutused müügihinnale lisada. Ostja ei pruugi hinnata tumedaid seinu, keerulisi ripplagesid, kallist eritellimusmööblit või ebastandardset köögilahendust. Ta võib hoopis arvestada, kui palju nende eemaldamine maksma läheb.

Põhjalik uuendamine võib olla mõistlik ka siis, kui korteril on tugevad põhiomadused, kuid halb seisukord ei lase selle potentsiaalil välja tulla. Näiteks võib korteril olla hea planeering, sobiv korrus, renoveeritud maja ja nõutud asukoht. Sellisel juhul võib remonditud ja remonti vajava korteri hinnavahe olla märkimisväärne.

Ka siin tuleb enne tööde alustamist teha arvutus. Võrrelda ei tohi suvalist remontimata korterit piirkonna kõige kallima renoveeritud korteriga. Võrdluseks tuleb võtta võimalikult sarnased objektid: sama tüüpi maja, ligilähedane pindala, sarnane korrus, planeering ja hoone seisukord.

Millised kulutused enamasti tagasi ei tule?

Müüja kaotab kõige sagedamini raha siis, kui remont muutub liiga isiklikuks või konkreetse maja kohta ebamõistlikult kalliks.

Näiteks võib täiesti toimiva köögi väljavahetamine kuulutuse fotosid parandada, kuid uus köök ei pruugi ennast müügihinnas tagasi teenida. Ostja võib soovida teistsuguseid fassaade, muud tehnikat või hoopis teise paigutusega kööki.

Sama kehtib kalli kodutehnika kohta. Müüjale on uus külmkapp, ahi ja nõudepesumasin arvestatav väljaminek. Ostja jaoks on need ainult üks osa tervikust. Ta ei hinda tehnikat kauplusearvete järgi ega ole tavaliselt valmis selle täit maksumust kinni maksma.

Ettevaatlik tasub olla ka kallite põrandakatete, disainsanitaartehnika, keeruliste lagede, dekoratiivpaneelide ja eritellimusmööbliga. Mida spetsiifilisem on lahendus, seda väiksem on ostjate ring, kellele see tegelikult meeldib.

Remont ei lahenda ka probleeme, mis asuvad väljaspool korterit. Nõrgalt toimiv korteriühistu, ebaselgus maja tulevaste remontide osas, suured kõrvalkulud või registriandmetele mittevastav planeering võivad ostuotsust mõjutada palju rohkem kui värske siseviimistlus.

Mõnikord annab parema tulemuse see, kui enne müüki korrastatakse dokumendid, kogutakse korteriühistult vajalik teave ja viiakse registriandmed tegeliku olukorraga vastavusse. See võib olla ostja jaoks olulisem kui uus tapeet või põrand.

Kuidas hinnata, kas remont tasub ennast ära?

Enne tööde alustamist tuleks hinnata kolme võimalikku müügihinda:

  1. Korteri realistlik väärtus praeguses seisukorras.
  2. Võimalik väärtus pärast kosmeetilist värskendust.
  3. Võimalik väärtus pärast põhjalikku remonti.

Seejärel tuleb remondi hinnale lisada kõik kõrvalkulud. Nende hulka kuuluvad prügi äravedu, materjalide transport, koristus, remondiperioodi kommunaalkulud, vajaduse korral ajutise elamispinna rent ning omaniku enda aeg.

Arvestada tuleb ka sellega, et esialgne eelarve võib tööde käigus suureneda. Pärast vana viimistluse eemaldamist võivad välja tulla probleemid torustiku, juhtmestiku, põranda või seintega. Väikesest värskendusest võib kiiresti saada pikk ja kallis projekt.

Lihtsustatud kujul tuleb võimalikust hinnatõusust maha arvestada remondi maksumus, kõrvalkulud, ajakulu ja risk.

Kui pärast kõiki mahaarvamisi jääb alles vaid väike summa, ei pruugi põhjalikul remondil olla majanduslikku mõtet. Müüja võtab enda kanda kogu ehitusriski, kuid suurema osa kasust saab ostja.

Oluline ei ole ainult müügihind, vaid ka müügiperiood. Hästi ettevalmistatud korter võib leida ostja kiiremini. See võib olla määrava tähtsusega, kui omanik soovib osta uue kodu, tasuda laenu või korraldada kaks omavahel seotud tehingut.

Samas ei taga remont kiiret müüki. Liiga kõrge hind võib peatada huvi ka väga heas korras korteri vastu.

Mida tasub enne otsustamist teha?

Kõigepealt tuleb hinnata korteri väärtust selle praeguses seisukorras. Mitte naabri kõige kallima müügikuulutuse ega omaniku soovitud summa järgi, vaid tegeliku konkurentsi ja toimunud tehingute põhjal.

Seejärel tuleb mõelda sellele, kes võiks olla selle korteri tõenäoline ostja. Noor pere, investor, vanem inimene ja esimest kodu otsiv ostja vaatavad sama objekti erinevalt. Üks soovib kohe sisse kolida, teine otsib teadlikult remonti vajavat korterit, sest ei taha kellegi teise sisekujunduse eest juurde maksta.

Alles pärast seda on mõistlik koostada vajalike tööde nimekiri.

Enamasti ei anna parimat tulemust mitte põhjalik remont, vaid läbimõeldud ettevalmistus: puhtad ruumid, vähem mööblit, parandatud pisivead, neutraalne üldmulje, kvaliteetsed fotod ja turule vastav hind.

Vahel on enne müüki kõige kasulikum otsus jätta remont tegemata. Korteri seisukorda tuleb lihtsalt ausalt näidata, tuua välja selle tugevused ja jätta ostjale võimalus kujundada kodu enda soovide järgi.

Müüja eesmärk ei peaks olema ehitada enne väljakolimist valmis enda unistuste korter. Raha tasub paigutada ainult nendesse töödesse, mis mõjutavad päriselt ostja otsust ja tehingu lõpptulemust.