Fotod on head. Kuulutus on korralikult koostatud, kirjeldus informatiivne, olemas on video ning kinnisvaraportaalides koguneb sadu või isegi tuhandeid vaatamisi. Justkui oleks kõik tehtud nii, nagu peab. Ometi möödub nädal, siis teine, lõpuks kuu või kaks, aga ostjat ei ole. Telefon heliseb harva, vaatamised ei vii pakkumisteni ja huvilised lähevad pärast objektiga tutvumist edasi järgmisi variante vaatama.
Sellises olukorras kiputakse esimesena otsima viga turundusest. Äkki peaks fotod välja vahetama? Kuulutuse ümber kirjutama? Seda rohkem esile tõstma? Tegema uue video? Mõnikord on sellest tõesti abi. Kui objekt on aga juba hästi esitletud ja piisavalt nähtav, tasub vaadata hoopis teises suunas. Võimalik, et probleem ei ole kuulutuses, vaid hinnas.
Kuulutusel on palju vaatamisi, aga kõnesid vähe
Vaatamiste arv ei müü kinnisvara, kuid annab turu reaktsioonist päris palju teada. Kui inimesed kuulutuse avavad, on miski neid juba kõnetanud. Selleks võib olla asukoht, hind otsingutulemuses, tubade arv, maja tüüp, krundi suurus või lihtsalt esimene foto. Huviline on teie pakkumise kümnete teiste seast välja valinud ja otsustanud sellesse süveneda.
Kui ta pärast kuulutuse läbivaatamist ühendust ei võta, juhtus midagi järgmises etapis. Ta võis märgata sobimatut planeeringut, liiga suuri kõrvalkulusid või mõnda muud puudust. Aga kui selliseid ilmseid takistusi ei ole, jõuame üsna kiiresti hinnani.
Ostja ei vaata kinnisvara vaakumis. Ta võrdleb.
Kui korter maksab 180 000 eurot, ei võrrelda seda ainult sama maja või tänava korteritega. Vaadatakse, mida saab 170 000, 180 000 või 190 000 euro eest mujal. Võib-olla on natuke kallimalt saadaval uuemas majas korter koos parkimiskohaga. Võib-olla saab sama raha eest parema korruse, värskema remondi või väiksemad kõrvalkulud.
Sama loogika kehtib maja, suvila, garaaži ja maatüki puhul. Ostja ei küsi endalt ainult, kas talle teie objekt meeldib. Ta küsib, kas see on tema raha eest parim valik.
Hea objekt ei tähenda automaatselt õiget hinda
Müüja ütleb sageli: „Aga see on ju hea objekt.“ Ja tal võib täiesti õigus olla.
Korter võib olla korralikult renoveeritud. Maja võib olla kvaliteetselt ehitatud. Suvila võib asuda väga heas kohas. Krundil võivad olla olemas kõik vajalikud kommunikatsioonid. Garaaž võib olla kuiv, soe ja kodu lähedal.
See kõik mõjutab kinnisvara väärtust. Kuid hea objekt ja õigesti hinnastatud objekt ei ole päris sama asi.
Kinnisvara müüakse alati teiste pakkumiste kõrval. Kui teie maja maksab 250 000 eurot, aga samas piirkonnas on sama raha eest suurem või paremas seisukorras maja, muutub see ostja silmis otseseks konkurendiks. Kui garaaži eest küsitakse 25 000 eurot ja sarnased garaažid liiguvad 17 000 kuni 20 000 euro kandis, ei tee professionaalsed fotod seda hinnavahet olematuks. Kui suvila hind jõuab juba väiksema elamu hinnaklassi, hakkab ostja üsna loomulikult mõtlema, kas tasuks veidi juurde panna ja osta midagi, kus saab aastaringselt elada.
Turuhind kujuneb võrdluses. Müüja hindab oma objekti, ostja hindab valikuid.
Kas hea turundusega saab müüa liiga kallist kinnisvara?
Hea kinnisvaraturundus on oluline. Professionaalsed fotod toovad kuulutusele rohkem tähelepanu, korralik tekst aitab objekti tugevused välja tuua ning video annab ruumidest ja planeeringust parema ettekujutuse. Reklaam ja portaali tasulised lahendused suurendavad nähtavust.
Aga turundusel on piir.
Hea reklaam võib tuua inimese kuulutuseni. See ei saa panna teda maksma hinda, mida ta peab põhjendamatuks.
Kui sarnaste objektide kõrval tundub teie kinnisvara liiga kallis, võib täiendav reklaam suurendada küll vaatamiste arvu, aga mitte ostuhuvi. Teisisõnu näeb pakkumist rohkem inimesi, kes otsustavad seda mitte osta.
Seetõttu ei ole näiteks 5000 kuulutuse vaatamist tingimata põhjus rõõmustamiseks. Kui nende 5000 vaatamise juures tuleb vaid mõni üksik päring, on turul olnud piisavalt võimalusi objektiga tutvuda. Küsimus ei ole enam selles, kas ostjad kuulutust näevad. Küsimus on selles, miks nad pärast selle nägemist järgmise sammuni ei jõua.
Huvilised käivad vaatamas, aga pakkumisi ei tule
Teine olukord on veel kõnekam. Telefon heliseb, vaatamisi toimub, inimesed esitavad küsimusi, uurivad kõrvalkulude, dokumentide, parkimise, maja seisukorra või võimaliku tehinguaja kohta. Kõik näib liikuvat õiges suunas. Ainult üht ei tule: ostupakkumist.
Üks või kaks sellist vaatamist ei näita veel midagi. Inimesel võib olla kümneid põhjuseid, miks konkreetne objekt talle ei sobi. Kui aga vaatamisi on olnud kümme või viisteist ja keegi ei soovi isegi hinna üle läbi rääkida, tasub mustrit juba tähele panna.
Võimalik, et kohapeal tuleb välja mõni probleem, mida kuulutusest ei näe. Tänavamüra, maja üldine seisukord, pime korter, ebamugav planeering või mõni muu detail võib ostuhuvi vähendada. Kui sellist selget takistust ei ole, jääb taas küsimus, kas ostja saab sama raha eest kusagilt rohkem.
Kinnisvara müügil ei ole oluline ainult vaatamiste arv, vaid see, mis pärast vaatamist juhtub. Üks äraütlemine on üks arvamus. Kümme sarnast reaktsiooni on juba turu tagasiside.
„Mul ei ole kiiret, ootan oma ostja ära“
Seda lauset kuuleb kinnisvara müügil tihti. Selles ei ole iseenesest midagi valesti. Kui müüjal pole kiiret ja ta on valmis pikema müügiperioodiga arvestama, võib kõrgema hinnaga turgu proovida.
Tasub aga küsida, mis peaks ootamise ajal muutuma.
Kui turg ei ole täna valmis maksma objekti eest 200 000 eurot, miks peaks ta olema valmis seda tegema kuue kuu pärast? Selleks peab midagi reaalselt muutuma: hinnatase võib tõusta, laenuraha odavneda, piirkond areneda või pakkumine väheneda. Ainuüksi kalendri edasi liikumine kinnisvara väärtust ei tõsta.
Pikk müügiperiood võib hakata ühel hetkel hoopis müüja vastu töötama. Aktiivsed ostjad tunnevad portaalides olevad pakkumised üsna kiiresti ära. Kui sama objekt ilmub neile kuude kaupa ette, tekib paratamatult küsimus: miks seda veel ostetud ei ole?
Sealt on järgmise küsimuseni juba väike samm: kui kaua see müügis olnud on ja kui palju oleks omanik valmis hinnas alla tulema?
Kõrge alghind võib lõpuks tähendada kehvemat tulemust
Üks levinud hinnastamisvõte on panna objekt müüki soovitust kõrgema hinnaga, et jääks kauplemisruumi. Kui müüja loodab saada 160 000 eurot, pannakse kuulutusse näiteks 175 000. Mõte on arusaadav: ostja pakub vähem ja kusagil vahepeal saadakse kokkuleppele.
Probleem on selles, et osa ostjaid ei jõua üldse läbirääkimisteni.
Kinnisvaraportaalides otsitakse sageli hinnapiiri järgi. Kui inimese eelarve on kuni 165 000 eurot, ei pruugi ta 175 000 euro eest müügis olevat objekti kunagi näha. Ometi võinuks just tema olla valmis tegema realistliku pakkumise. Teine ostja näeb kuulutust, kuid peab hinnavahet nii suureks, et ei hakka isegi helistama.
Mõne aja pärast tehakse esimene hinnalangetus. Siis teine. 175 000 eurost saab 170 000, sealt 165 000 ja lõpuks näiteks 159 000 eurot. Objekt müüakse summa eest, mille lähedal oli turu maksevalmidus võib-olla juba alguses, kuid vahepeal on kulunud mitu kuud ja kuulutus on kaotanud uudsuse.
Õigesti valitud alghind võib töötada vastupidiselt. Kui objekt tundub turuga võrreldes atraktiivne, võib korraga tekkida mitu tõsist huvilist. Müüja positsioon läbirääkimistel muutub siis hoopis tugevamaks.
Kuidas aru saada, et kinnisvara hind on liiga kõrge?
Ühte kindlat numbrit või reeglit selleks ei ole. Kinnisvara hinda mõjutavad asukoht, objekti tüüp, seisukord, pindala, korrus, ehitusaasta, parkimisvõimalused, krundi suurus, kommunikatsioonid, dokumendid ja palju muud. Samuti tuleb vaadata, kui palju sarnaseid objekte parasjagu müügis on ja milline on ostjate aktiivsus.
Mõned märgid on siiski üsna selged.
Kui kuulutus on korralik, fotod head, objekt nähtav ja vaatamisi tuleb palju, kuid päringuid peaaegu ei ole, tuleb hinnast alustada vähemalt tõsist vestlust. Kui päringuid ja vaatamisi on palju, aga pärast kümneid kohtumisi ei ole tulnud ühtegi pakkumist, on põhjust sama küsimuse juurde tagasi tulla.
Eriti tähelepanelik tasub olla siis, kui tagasiside kordub. „Korter meeldib, aga selle raha eest vaatame veel teisi variante.“ „Maja on kena, kuid selle hinnaga saab juba midagi uuemat.“ „Garaaž sobiks, aga hind on piirkonna kohta liiga kõrge.“
Üks selline kommentaar võib olla lihtsalt kauplemistaktika. Kui sama mõte tuleb eri inimestelt uuesti ja uuesti, tasub seda kuulata.
Kuulutuse hind ei ole sama mis turuhind
Veel üks sage eksiarvamus tekib siis, kui oma kinnisvara hinda võrreldakse ainult teiste müügikuulutustega.
„Naabril on 200 000, miks mina peaksin vähem küsima?“
Probleem on selles, et me ei tea veel, kas naabri objekt müüakse 200 000 euro eest. Võib-olla on see selle hinnaga portaalis olnud juba kaheksa kuud. Võib-olla langeb hind enne tehingut 180 000 euroni. Võib-olla ei müüda seda üldse.
Müügikuulutus näitab omaniku soovi. Tehing näitab, mille eest oldi tegelikult valmis ostma ja müüma.
Seetõttu ei piisa kinnisvara turuhinna määramiseks ainult aktiivsete kuulutuste vaatamisest. Arvestada tuleb ka tegelike tehinguhindade, müügiperioodi, nõudluse ja konkreetse objekti likviidsusega.
Ostja ei maksa kinni kõiki müüja kulutusi
Hinna määramisel mängivad suurt rolli ka emotsioonid ja objekti tehtud investeeringud. Näiteks ostis omanik korteri 130 000 euro eest ja kulutas remondile 40 000. Tema jaoks on üsna loomulik mõelda, et alla 170 000 euro ei ole mõtet müüa ning hea oleks veel midagi juurde teenida.
Turg ei tee aga sellist arvutust.
Ostja vaatab seda, mis tal raha eest vastu saab. Kallis köögimööbel, eritellimuslahendused ja kvaliteetne sanitaartehnika võivad kindlasti objekti väärtust suurendada, kuid mitte tingimata sama summa võrra, mis nende peale kulutati. Müüja jaoks võib 20 000 eurot maksnud köök olla investeering. Ostja jaoks võib see olla lihtsalt köök, mille värv talle eriti ei meeldi.
Sama kehtib maja, suvila, garaaži või krundi puhul. Omaniku tehtud kulutused on hinna kujunemisel oluline taustainfo, kuid need ei pane turule kohustust seda summat tagasi maksta.
Hea kinnisvarakuulutus ei paranda valet hinda
Kinnisvara edukaks müügiks peab palju asju õigesti tegema. Objekt tuleb müügiks ette valmistada, koguda kokku vajalik info ja dokumendid, teha head fotod, kirjutada korralik kuulutus, valida õiged reklaamikanalid, vastata huvilistele, korraldada vaatamised ja pidada läbirääkimisi.
Kõik see loeb.
Aga turunduse ülesanne on tuua välja objekti tegelik väärtus, mitte muuta turu silmis vastuvõetavaks hinda, mida ostjad ei ole valmis maksma.
Kui kuulutus on nõrk, tuleb kuulutust parandada. Kui fotod on kehvad, tuleb teha uued fotod. Kui objekt vajab korrastamist, tasub see enne müüki korda teha. Kui dokumentides on segadus, tuleb see lahendada.
Aga kui need asjad on tehtud, kuulutus on nähtav, vaatamisi koguneb ning ostjad jõuavad objektini, kuid tehingut ei sünni, ei ole mõtet lõputult uut reklaaminippi otsida.
Mõnikord ei ole probleem selles, kuidas kinnisvara müüakse.
Probleem on selles, mis hinnaga seda müüakse.
Kui korteri müügiga on kiire, võid eraldi kaaluda korteri kiirostu investorile Tallinnas.
